Oktoobrikuu on õiglase kaubanduse kuu. Bioneer.ee koostöös Fairtrade, Zuzu, ja MTÜ Mondo viivad sel puhul läbi õiglase kaubanduse teemalise kirjutamisvõistluse. Osalema on oodatud kõik koolinoored, keda huvitab teadlik tarbimine, keskkond ja globaalne jätkusuutlik areng. Meile on saabunud esimesed, teised ja kolmandad kaastööd. Täna avaldame Tamsalu Gümnaasiumis õppiva Emma Kiviranna loo: "Minu tarbimiskäitumise mõju meie planeedi tulevikule"

Me kõik tarbime elektrit, vett ja palju muud veel, aga osa inimesi ei tee seda säästlikult, vaid laristavad ressursse, mida meil palju pole. Sellepärast peaksimegi olema säästlikumad ja mõtlema, kuidas me mida ja millal tarbime. Inimesed võiksid rohkem meie planeedi tulevikule mõelda.

Puhast vett pole maa peal lõputult. Mina kasutan vett väga säästlikult ning otstarbekalt. Näiteks kui ma pesen hambaid, siis panen ikka vee kinni, sest niimoodi jääb meie planeedile rohkem vett alles. Kui ma käin pesemas, siis üritan vett  kasutada nii palju, kui mul vaja on ja mitte rohkem laristada. Samuti  ei raiska ma vett niisama, näiteks ei kalla asjatult maha, vesi on minu jaoks väga tähtis. Paljud inimesed aga ei mõtle, et vesi on meile elus nii tähtis ja raiskavad seda niisama, ebaotstarbekalt. Minule sellised inimesed ei meeldi ja ütlen neile kindlasti välja, et nad teevad midagi valesti, sest sellise tegevuse tagajärjel meie planeet kannatab.

Elekter on meie elus väga tähtsal kohal ning selle hind tõuseb. Mina üritan elektrit kokku hoida, sest esiteks see maksab nii palju ning teiseks on võimalus, et see võib kunagi ära kaduda. Praegu elekter küll otsa ei saa, aga äkki mitmesaja aasta pärast seda enam ei ole. Igapäevaselt üritan kodus vähe elektrit tarbida, kustutan alati tuled, kui lähen mingist toast ära. Ka teised võiksid rohkem kokku hoida, sest see oleks meie planeedile parem.

Me kõik teame, et plasti kasutatakse hästi palju ning isegi mina kasutan igapäevaselt veidi plastikut. Plastmass on kõikjal meie ümber ja sellest ei saa lahti, isegi kui me väga üritaksime. Igapäevaselt kasutame midagi, mis on plastmassist tehtud ja osad viskavad need asjad maha ning sellepärast on palju plastikut meres ja jõgedes.

See ei ole mereloomadele üldse kasulik, paljud loomad võivad seetõttu surra. Välisriikides on plastiku kasutamine veel massilisem kui Eestis. Meie, eestlased, üritame vähemalt selle probleemiga tegeleda. Ettevõtted vahetavad plastikust kõrred näiteks bambusest või paberist tehtud kõrte vastu. Paljud inimesed kasutavad plastpudelite asemel korduvkasutatavaid pudeleid. Inimesed koristavad päris palju tee ääri, et poleks prügi maas. See on väga tore, et inimesed hoolivad meie planeedist. Isiklikult üritan hoida piisavalt puhtust, maha  ei viska ma mingit prügi, vaid ootan, kuni leian esimese prügikasti, et enda prügi sinna visata. Kuigi ma ostan päris palju plastikust joogipudeleid, siis hiljem viin need taaraautomaati, sest  pudeleid saab hiljem ümber töödelda.

Puud on meie planeedi alus. Kurb on aga vaadata, et inimesed teevad metsas lageraiet, sest nad saavad raha selle eest aga puid tagasi nad ei istuta. On aga inimesi, kes tahavad meie planeedile head. Nad istutavad igal aastal vähemalt mitusada puud, et õhk oleks värskem ja  keskkonnasaastet ei oleks nii palju. Mina isiklikult olen väga selle poolt et inimesed võiksid istutada puid juurde. Kahjuks aga pole ise jõudnud ühtegi puud istutada.  Kindlasti teen tulevikus seda hea meelega.

Autod on meie planeedi üks suurematest keskkonnasaastajatest. Suuremates linnades on ühistransport, et elanikud ei peaks nii palju autoga sõitma. See on parem lahendus meie planeedile. Osa riike püüavad kasutusele võtta busse,  mis toodavad minimaalselt heitgaase ja on meile tervislikumad. Heitgaasid on planeet Maal üks tegureid, mis võib meid hukka saata. Heitgaase ei tule ainult autodest, need võivad tulla ka näiteks katlamajadest või igast tulekoldest,  kus midagi põletatakse.

Arvan, et minu tarbimiskäitumise mõju on üsna väike võrreldes mõne teise minu ealise inimesega. Ma üritan ikkagi säästa nii palju kui võimalik. Üldiselt inimesed raiskavad väga palju väärtuslikku, mida tegelikult saaks hoida. Loodetavasti hakatakse tulevikus rohkem  mõtlema selle peale, et on vaja rohkem meie planeedile mõelda, sest muidu on see varsti hukas.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta