Tarbijad, kes hoolivad loodusest ja peavad oluliseks toodete keskkonnasõbralikkust, leiavad poes pakutavatelt kaupadelt üsna mitmesuguseid märgiseid, mis juhivad tähelepanu sellele, kas tooted on valmistatud, mõeldes ka ümbritsevale keskkonnale.

Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) järgi jaotatakse keskkonnaga seotud märgised  kolme kategooriasse:

I tüüp - ökomärgised (ISO standard 14024)

II tüüp - isedeklareeritavad märgised (ISO standard 14021)

III tüüp - keskkonnateatised (ISO standard 14025)

Ökomärgist (I tüüp) peetakse kõige rangemaks keskkonnamärgiseks. Tegemist on vabatahtlikkuse alusel keskkonnasõbralikele toodetele ja teenustele omistatava märgisega. Teave antakse edasi sümbolina, mida võib kasutada tootel, toote pakendil, etiketil, tootega kaasnevates dokumentides, reklaamis. Ökomärgise kasutusõigus antakse erapooletu institutsiooni poolt ainult sellisele tootele või teenusele, mis vastab kehtestatud kriteeriumidele. Kriteeriumide väljatöötamisel võetakse aluseks toote keskkonnamõju kogu selle olelusringi vältel. Olelusring algab toorme tootmisega ja lõpeb jäätmete kõrvaldamisega. Kehtestatud kriteeriumid on ranged ning neid vaadatakse pidevalt üle ning karmistatakse, et tagada toodete järjest paranev keskkonnahoidlikkus.

Euroopa Ühenduse ökomärgis

Erinevaid ökomärgiseid on maailmas umbes 40, neist suur osa on riigisisesed. Meie piirkonnas on  enamlevinud ISO 14024 standardi alla kuuluvad regionaalsed ökomärgised Euroopa Ühenduse ökomärgis ehk lilleke, Põhjamaade luik (Soomes, Rootsis, Taanis, Norras ja Islandil antav märgis) ja Saksamaa Sinine Ingel. Kusjuures EÜ ökomärgis on neist ainus ökomärgis, mida on võimalik Eestis taotleda erinevatele toodetele ja teenustele! Märgise kasutusõigust jagab sõltumatu osapool ehk selleks pädev asutus, Eestis Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus.

Praeguseks üle Euroopa tuntud EÜ ökomärgis võeti kasutusele juba 1992. aastal. Selle märgise eeliseks teiste märgiste ees on ühtsete kriteeriumide kehtimine kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. EÜ ökomärgise kriteeriumide loomisel osalevad kõik liikmesriigid ning erinevad huvirühmad üle Euroopa nagu keskkonnaorganisatsioonid, teadusasutused, tööstuse esindajad ja tarbijakaitseorganisatsioonid. Kõik EÜ ökomärgise kriteeriumid kehtestab Euroopa Komisjon pärast EL liikmesriikide osalusel toimunud hääletust. Kriteeriumide väljatöötamisel võetakse aluseks toote keskkonnamõju kogu selle olelusringi vältel. Kriteeriumid kehtivad reeglina 3-5 aastat, seejärel vaadatakse need üle ning vajadusel karmistatakse, et käia kaasas tehnoloogia muutumisega ning tagada järjest rangematele keskkonnanõuetele vastavus.

Ökomärgis teavitab tarbijat, et tootja hoolib keskkonnast

Ökomärgisega toodet või teenust valides võib tarbija kindel olla, et see on tema tervisele ohutum ning sellel on väiksem keskkonnamõju kui teistel samaotstarbelistel toodetel. Kindel võib olla ka ökomärgisega toote usaldusväärsuses, kuna märgise kasutusõiguse annab välja sõltumatu organisatsioon, toetudes adekvaatsele teabele ja teadusuuringutele. Märgistatud toodet on kaupluselettidel lihtne eristada, ning see on abiks keskkonnateadlike ostude tegemisel.

Tootjale annab ökomärgise omamine lisaks keskkonna säästmisele veel mitmeid eeliseid. Ettevõtjale on oluline, et tema toodet või teenust tuntaks ning tarbijal tekiks ettevõtte vastu usaldus, see omakorda tagab püsimajäämise tihedates konkurentsitingimustes. Ökomärgis võib siin osutuda ettevõtja edu pandiks, kuna märgisega toode eristub teistest samaväärsetest ning annab turueelise. Paljudes Euroopa riikides, eriti just Põhjamaades, on tavaline, et oma ostud tehakse ökomärgisega tooteid ja teenuseid eelistades. Eesti tarbijate keskkonnateadlikkuse kasvamisega muutub märgise omamine üha tähtsamaks ka siinsete ettevõtete jaoks. Lisaks võidakse ökomärgise kriteeriume kasutada ka (riigi)hangete dokumentides, seega on lihtne tõestada ökomärgisega toote vastavust hanke nõuetele.

Ökomärgise saab kindlale tootele

EÜ ökomärgis väljastatakse ainult nendele toodetele ja teenustele, millele on kehtestatud kriteeriumid. Lillekese kriteeriumid on koostatud erinevatele tooterühmadele, mis on jagatud 7 gruppi:

·       Puhastusvahendid (nt pesupulbrid, seebid, šampoonid, nõudepesuvahendid)

·       Seadmed (nt elektripirnid, soojuspumbad, televiisorid, )

·       Pabertooted (nt koopia- ja joonestuspaber, pehmepaber tooted)

·       Kodu ja aed (nt madratsid, värvid, lakid, põrandakatted)

·       Riietus (nt jalanõud, tekstiilitooted)

·       Turism (nt puhkekülad, laagrid, majutusteenused)

·       Määrdeõlid

EÜ ökomärgist ei anta toiduainetele, joogile, farmaatsiatoodetele.

Käesoleval hetkel on Euroopas üle 500 tootja, kellele on antud Lillekese kasutusõigus. Suurim arv ökomärgisega tooteid ja teenuseid on registreeritud Itaalias, Prantsusmaal, Taanis ja Saksamaal. Populaarseimad valdkonnad on tekstiilitooted, turism, (nõude)pesuvahendid, pehmepabertooted ning värvid ja lakid.

Meie poelettidel võib leida peamiselt välismaisete tootjate Lillekesega puhastusaineid, sisevärve, tekstiilitooteid, määrdeõlisid, põrandakatteid ning pabertooteid. Eesti pädev asutus on käesolevaks hetkeks väljastanud siinsetele tootjatele ühe EÜ ökomärgise kasutusõiguse, AS Eskaro laevärvile Primo 2.

EÜ ökomärgise registrist www.ecolabel.com saab teavet ökomärgise saanud toodete ja tootjate kohta. Põhjalikum ülevaade EÜ ökomärgisest, tooterühmadest ning taotlemisest pädeva asutuse ja keskkonnaministeeriumi kodulehekülgedel http://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lan=EE&sid=29&tid=31

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta