Viinakuus tulid paljud sügisesed rõõmud. Need, mis sind ja mind ära teevad. Selle lapse moodi, kes otsib palju, aga eriti palju enam ei leia ja kes läheb sinna kolama, kust lühenevate õhtute tõttu tavalisest rutem tagasi tullakse.
- Marek Vahula lood
- 15. juuni 2021
Mets, mis nüüd rohkem läbi paistab, räägib natuke teises keeles, millest arusaamiseks tuleb end rohkem riidesse panna ja välja kolama minna sinna, kus selle sügise jutustus juba lõppema hakkab.
Kord värvilise aja lõpu juures tõdesin, et olen ainuke, kes riides on ja vaid õuepealne vana saar oli lehtedes ehk oma rohekas kuues. Öine külm tegi oma tööd ja kui see hommikuks tal tehtud sai, siis varisesid hommikuseks aovalguseks ka kõik saarelehed.
Ma läksin neid puu alla vaatama ja punkt pikale jutule oligi pandud sinna, kus talvine hangede tuisulaul algab. Sügistuul viis ka ühe tüdruku mu hoovilt.
Kui vana saar end lahti võttis, oli ta öise tüdruku moodi, kes teab, mida sügiselt ja armastuselt tahta. Saarepuu kui tüdruku mälestus kinkis viimase pika sügisese öö ja viis minu mõtted sinna, kus esimene lumesadu jälgi jätma hakkab.
Neeruti, 1999.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
