3. märtsil saatsid keskkonnaühendused Vabariigi Valitsusele pöördumise, milles taotlevad kahe riiklikult olulise kliima- ning energeetikavaldkonda reguleeriva raamdokumendi - Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP) ning Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) avamist ning kaasajastamist. Neli aastat tagasi vastu võetud dokumendid ei ole kooskõlas värskeima teadusinfoga, nii Eestis kui ka Euroopa Liidus viimastel aastatel oluliselt kasvanud kliimaambitsioonidega ega Eesti valitsuse enda eesmärkidega.

Dokumentide avamise taotluses on analüüsitud KPP ja ENMAKi vajakajäämisi valitud olulisemates strateegiavaldkondades, tööstustes ja sektorites. Näiteks leiavad ühendused, et põlevkivienergeetika valdkonnas on tarvis kriitiliselt üle vaadata kõik põlevkivi puudutavad meetmed ja eesmärgid. Teiste hulgas ei toeta praegused kavad Eesti valitsuse eesmärki väljuda põlevkivienergeetikast hiljemalt 2040. aastaks. Energiatõhususe valdkonnas tuleb mõlemas dokumendis täpsemalt sõnastada selle roll kliimaneutraalsuse saavutamisel ning taastuvenergias seada täpsemad ja pikaajalisemad valdkonna arengut toetavad sihid.

“Põlevkivienergeetika valdkonnas tuleks üle vaadata värsketele andmetele ja stsenaariumitele tuginedes meetmed ja eesmärgid, mis on seotud ELi kliima- ja energiapoliitika raamistiku, energiajulgeoleku, majandusmõju ning tervise- ja loodusmõjuga,” nentis Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Johanna Maarja Tiik. “Täiendamist vajab ka riiklik taastuvenergia arengu trajektoor aastani 2050, kuivõrd taastuvenergia areng Eestis on otseselt seotud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisega. Praegu on mõlemas dokumendis olevad taastuvenergia sihid ühtaegu ebapiisavad kui ka liiga üldsõnalised võetud kliimakohustuste saavutamiseks ega paku taastuvenergia arendajatele vajalikku kindlust, täpsustamata ka konkreetseid tegevussuundi kaugemale kui aastani 2030 üleminekuks fossiilkütustelt taastuvenergial põhinevale energiasüsteemile,” lisas Tiik.

Lisaks eeltoodud valdkondadele on ühendused analüüsinud KPP ja ENMAKi muutmisvajadust, taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade, biomassi, muldade süsinikuvaru ning turbaalade säilimise, samuti ökosüsteemide säilitamise ja taastamise vaatest. Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et praegu kehtivates ajale jalgu jäänud dokumentides välja toodud spetsiifilisemad eesmärgid ja meetmed on ebapiisavad, et saavutada Pariisi kliimaleppes võetud siht, aga ka siseriiklikud ja EL tasandi kliimaeesmärgid, sh kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050.

Taotlusele on alla kirjutanud järgmiste ühenduste esindajad: Arengukoostöö Ümarlaud, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Keskkonnahariduse Ühing, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsa Abiks, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Fridays For Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu), Kagu-Eesti Loodusrahvas MTÜ, Keskkonnaõiguse Keskus, Koosloodus SA, Läänerannik MTÜ, Mondo MTÜ, Niilusoo MTÜ, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Roheline Pärnumaa MTÜ, Sorex MTÜ, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Tänu Loodusele MTÜ, Ökotark MTÜ (Bioneer.ee).

Vaata lisaks:

Keskkonnaühenduste taotlus Vabariigi Valitsusele KPP ja ENMAKi avamiseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta