Ülemiste keskuses aasta suurimal kaupmeeste kokkusaamisel, Ülemiste keskuse Rentnike Suurkogul oli tänavu fookuses kaubanduse ja Ülemiste piirkonna tulevikuväljakutsed, milleks on inimeste ostujõu taastamine ning ligipääs linna ühele kiiremini kasvavale piirkonnale ja riigi tähtsaimale transpordisõlmele.

Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits märkis, et kaubanduses ei ole täna kerged ajad ning loodetud taastumisperiood on oodatust pikem. „Kui 2023. aasta oli Ülemiste keskusele läbi aegade kõige parem aasta nii külastajate arvult kui ka käibelt, siis sel aastal on keskus töötanud punases ning käibed ja külastajate arvud on möödunud aastaga võrreldes 3-4 protsenti kukkunud,“ rääkis Pärnits lisades, et sarnane langus on tabanud peaaegu kõiki Tallinna kaubanduskeskuseid.

Pärnits tõdes, et keeruline aeg kestab praeguste märkide järgi veel vähemalt pool aastat, kuna keegi ei tea, kuidas uue aasta hinnatõusud ja jõustuvad maksumuudatused inimestele mõjuvad.

Teisalt tõi Pärnits positiivse trendina esile, et Ülemiste keskuses vaba rendipinda jätkuvalt ei ole. “On neidki, kes ütlevad, et kui Ülemiste keskusesse ei saa, siis ma Eesti turule ei tule,” sõnas Pärnits. „Pigem saab Ülemiste täna ikkagi valida oma rentnikke.“

Külastajate ootused kaubanduskeskustele on muutumas

Ülemiste Rentnike Suurkogul tegi Tallinna kaubanduskeskuste trendidest ja konkurentsiolukorrast ülevaate Kantar Emori uuringuspetsialist Anu Varblane. Sel sügisel läbi viidud uuringust selgus, et Tallinna populaarseim kaubanduskeskus on Ülemiste, mida spontaanselt nimetas 76% vastajatest. Järgnesid Rocca Al Mare Keskus 67 ja Kristiine Keskus 66 protsendiga.

„Peaaegu iga teine tallinlane on viimase kahe kuu jooksul midagi soetanud Ülemistest,“ märkis Varblane. Ülemiste eeliseks nimetasid vastajad laia kaubavalikut. Teiste keskustega võrreldes hinnati kõige enam just laia jalatsite ja spordikaupade ning naiste- ja meeste riiete valikut.

Tiia Nõmm, Ülemiste keskuse vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht tõi välja, et Ülemiste keskus on sügisel läbi viidud Kantar Emori küsitluse järgi kõige keskkonnasõbralikum ja jätkusuutlikum kaubanduskeskus Tallinnas. „Inimeste teadlikkus erinevatest keskkonnasõbralikest faktoritest on aastaga märgatavalt kasvanud. Keskkonnasõbralikkus ei ole lihtsalt mingi kauge abstraktne asi, vaid seda suudetakse enda jaoks ka defineerida,” sõnas Nõmm. Ta lisas, et vastajad hindasid kõige kõrgemalt keskuste keskkonnasõbralikku juurdepääsu, keskuse poolt pakutavat tasuta joogivett ning hoone energiatõhusust.

Ettevõtja ja visionäär, värskelt Tallinna aasta kodanikuks valitud Linnar Viik rõhutas oma ettekandes, et tarbijad otsivad järjest enam täiskogemust. Nimelt ei taha 60% inimestest enam osta lihtsalt kaubamärki, vaid otsitakse elamust. Sestap näeb Viik, et poed muutuvad tulevikus üha enam showroomideks, kus saab kasvatada elamuskvaliteeti igal kaupluse päralt oleval ruutmeetril.

Ülemiste piirkonnast saab kogu Eesti olulisim transpordisõlm

Suurkogu arutelupaneelis diskuteeriti Esplan juhatuse esinaise Kadi Metsmaa juhtimisel Ülemiste piirkonna tuleviku üle.  Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets rääkis, et Ülemiste jaamast saab tulevikus multifunktsionaalne transpordisõlm. Rail Baltica toob Ülemiste piirkonda väga palju külastajaid, sest ainuüksi nende enda klientide mahuks prognoositakse aastas ligi 2 miljonit, lisaks hakkavad terminali läbima Elroni reisijad ja trammide - bussidega sõitjad. Valmides läbib terminali iga päev hinnanguliselt 10 000 reisijat – tipptundidel ligi paartuhat inimest korraga.

Tallina linnaarhitekt Andro Mänd tõi esile, et linna jaoks on oluline ka kaugliinide bussijaama toomine just Ülemiste piirkonda, sest sedasi on kõik tarnspordisõlmed ühes kohas ning turistid ei pea mööda Tallinnat reisima, et järgmisele transpordile minna. Nii Ülemistest kui ka Kristiinest võiksid linnaarhitekti sõnul saada tulevikus ühistranspordi kasutajatele kõige olulisemad sõlmpunktid.

Tallinna Lennujaama juht Riivo Tuvike märkis, et Ülemiste piirkond on kasvamas unikaalseks Eesti pealinna multimodaalseks transpordikeskuseks, mis ühendab nii maa- kui lennutransporti. Rail Baltica kõrval prognoosib ka lennujaam reisijate arvu hüppelist kasvu. Kui sel aastal ületab reisijate arv esmakordselt 3,5 miljonit, siis 2030. aastaks on oodata lennureisijate arvu kasvu 6 miljonini.

Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits rõhutas, et ligipääsetavus tervele piirkonnale peab olema igast küljest hea, sest see on Ülemiste arengu jaoks võtmetähtsusega väljakutse. Suur eesmärk on, et Ülemiste ja kogu piirkond oleks üks ühendatud tervik – uus ja moodne – koht, mida külalised tuleksid vaatama.

Ülemiste keskuse laiendus ja sellega seotud arendused kujundavad piirkonnast Tallinna uue keskse mobiilsussõlme, pakkudes kvaliteetset linnaruumi nii kohalikele elanikele kui ka rahvusvahelistele külalistele. Projekt hõlmab keskuse praeguse tagakülje muutmist esinduslikuks ja atraktiivseks kaubandus - teenindusfassaadiks, mis on ühendatud Euroopa Pargi ja ümbritsevate arendustega. Parkimiskorruseid planeeritakse maal alla kuni kolm, lisaks kuni 12 maapealset korrust erinevate funktsioonidega ruumidele. Kõrgemad hooned paiknevad Suur-Sõjamäe tänava ääres, madalamad hoonemahud idas. Juurde rajatakse lisaks 21 000m2 kaubandus- ja teeninduspinda ning 8 korrust ehk 37 000m2 kontoripinda.

Ülemiste keskuse Rentnike Suurkogu toimus 20. novembril Ülemiste keskuses ning tegu on iga-aastase suurima keskuse rentnikke ja partnereid ühendava võrgustiku sündmusega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta