Linda nime kandma hakkavale Rail Baltica Ülemiste reisiterminalile asetati pidulikult nurgakivi 29. mail. Moodne rongide ja busside sõlmpunktiks olev terminal, mis on trammiga mugavalt ühendatud nii lennujaama, kesklinna kui sadamaga, valmib 2028. aastal.

Eelmise aasta sügisel alanud terminali ehitus jõudis nurgakivi asetamise etappi ja täna austasid ajakapsli tsementeerimist oma osalusega Euroopa Komisjoni liikuvuse peadirektoraadi (DG MOVE) peadirektor Magda Kopczynska, Eesti Vabariigi kliimaminister Kristen Michal, Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets, ühisettevõtte RB Rail juht Marko Kivila, Zaha Hadid Architects esindaja ja Ülemiste terminali arhitektuurse lahenduse üks autoritest Michele Salvi, Merko Ehitus Eesti juht Jaan Mäe ja KMG Infra juht Indrek Pappel.

„Kiirest ühendusest Euroopasse oleme unistanud juba Lennart Meri aegadest,“ märkis kliimaminister Kristen Michal. „Tänavune aasta on Rail Balticu ehituses märgiline – lisaks Ülemiste terminali nurgakivi asetamisele on alanud ka põhitrassi ehitus. Selle aasta lõpuks on kolmandikul, ligi 70 kilomeetril põhitrassist tööd käimas ja pea pool ehk 105 kilomeetrit on lepingutega kaetud,“ tõi ta esile arengut. „Kvaliteetse ühenduse rajamine toob palju tööd taristuvaldkonnas ning valmides annab Eesti inimestele ja majandusele väga vajaliku uue võimaluse.”

„Rail Baltica on Euroopa, Baltimaade ja Eesti projekt. Balti riigid peavad saama ühendatud Euroopa raudteevõrguga, seda nii tarneahelate kindluse, mugava reisimise, majandusarengu ja viimaks, kuid mitte vähemtähtsamana, meie ühise Euroopa julgeoleku tagamiseks. Euroopa Komisjon on olnud ja jääb Rail Baltica tugevaks toetajaks,“ lausus Euroopa Komisjoni liikuvuse peadirektoraadi peadirektor Magda Kopczynska täna Tallinnas.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimees, Anvar Salomets, tõdes, et tänasesse hetke jõudmine pole tulnud kergelt: „Veel kõigest mõni aasta tagasi ei oleks suutnud uskuda, et saame siin ja praegu tähistada nii paljude raudteeühenduse toetajatega Ülemiste ühisterminalile nurgakivi asetamist, kuid Rail Baltica projekti teostamine Eestis on seni näidanud, et niipea, kui jõuame järjega ehitamiseni, on võimalik tegutseda tulemuslikult ja tõhusalt. Juba hiljemalt nelja aasta pärast tahaks kõiki kutsuda Rail Baltica Ülemiste terminali avamisele.“

Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Jaan Mäe sõnas ehitajate Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra nimel: „On suur au ehitada sõna otseses mõttes vundamenti tulevikule. Rail Baltica toob Eestisse uue ajastu ning selle kätte jõudmisesse panustavad väga paljud ehitusinsenerid, oskustöölised ja partnerid. Ma tänan väga kõiki, kes on aidanud Ülemiste terminali esimesed ehitustööd tänase hetkeni. Terminali maa-aluse osa ehitusel jätkub tempokas töö, et kõik kulgeks ja valmiks plaanipäraselt.“

Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideelahenduse on loonud rahvusvahelise haardega Zaha Hadid Architects koostöös Eesti projekteerimisettevõttega Esplan. Praegu on käimas reisiterminali ehituse esimene etapp, mille lepingu mahuks on 45 miljonit eurot ja kus ehitajateks Merko Ehitus Eesti AS ja KMG Infra OÜ. Esimeses etapis rajatakse raudtee maa-alused kandekonstruktsioonid, tehnoruumid ning jalakäijate ja kergliiklejate tunnelid.

Järgmiste etappidena ehitatakse välja hoonega piirnevad avalikud alad, teed, tänavad, parklad ning samuti trammitee, mille lahendusi praegu projekteeritakse ning ka terminalihoone ise. Lisaks on Rail Baltica puhul ehituses juba nii põhitrass kui paljud teised objektid, näiteks viaduktid ja ökoduktid.

Märgilise teetähiseni jõudmise puhul toimub homme Tallinnas Ülemistel ka esimene Rail Baltica poolt kureeritav mobiilsuskonverents, kus eksperdid Eestis ja Euroopast arutlevad selle üle, kui lähedal on liiga kaugel, kui kiire on liiga aeglane ning millest võib Eestis unistada ja mida tasub realiseerida.

Sarnased artiklid