Rail Baltica rajamine Eestis jõudis järgmise olulise verstapostini, kui Rail Baltic Estonia ja AS Tariston sõlmisid täna hommikul lepingu Pärnumaa põhitrassi esimese lõigu, Selja-Tootsi, ehitamiseks. 15,8-kilomeetrine lõik viib rahvusvahelise kiirraudtee ehituse esmakordselt Pärnumaale, mis on Eesti ja Baltikumi kui terviku jaoks oluline logistiline sõlmpunkt.

„Rail Baltica on strateegiline investeering Eesti ja kogu Baltikumi tulevikku. Rail Baltica loob Eesti jaoks täiesti uue majandusliku telje, ühendades meid Lääne-Euroopa transpordivõrgustikuga ja avades uued võimalused reisijateveoks ning kaubanduseks,“ ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets. „Rail Baltica elavdab piirkondlikku arengut, suurendab logistilisi võimalusi ja toetab kohalikke ettevõtteid.“

Rail Baltica sellele lõigule rajatakse lisaks kiirraudtee taristule ka keskkonnakaitselised rajatised, sealhulgas Kõnnu ja Viluvere ökoduktid, mis loovad olulise ühenduse metsloomade liikumiseks. Samuti ehitatakse viaduktid ja kergliiklustunnelid, tagades kohalikele elanikele mugavad ühendusteed ja sidudes piirkonna paremini ühtseks tervikuks. Paralleelselt põhitrassiga algavad ehitustööd ka Kaisma peatuses, mis kestavad kaks aastat, pärast mida antakse jaama-ala töömaa üle järgmise ehitusetapi töövõtjale ja saab liikuda muu peatusega seotud taristu ehituse juurde.

„Tegemist on põneva ja vastutusrikka projektiga, kus saame rakendada oma varasemat Rail Baltica ehitamise kogemust ning panustada Eesti jaoks ühe oluliseima transpordikoridori arengusse. Meil on rõõm jätkata koostööd tellijaga, kellega on kujunenud konstruktiivne ja usalduslik suhe. See lõik on tehniliselt mitmekesine, pakkudes meile võimalust kasutada oma meeskonna kompetentsi täies mahus,“ ütles AS Tariston juhatuse liige Argo Kotsar.

Rail Baltica mõju ulatub kaugemale kui kiire transpordiühendus – see on  võtmetähtsusega julgeolekuprojekt, mis tugevdab piirkonna kaitsevõimet ja sõjalist mobiilsust.

„Eesti ajaloo suurim taristuehituse projekt ehk Rail Baltica jõuab nüüd Pärnumaale. Muutuvas julgeoleku olukorras peame tagama, et Eesti on ülejäänu Euroopaga hästi ühendatud. Selleks on oluline panustada lähiaastatel nii põhimaanteede 2+2 kujul väljaehitamisse kui ka uue raudteetaristu arendamisse,“ märkis taristuminister Vladimir Svet.

Lepingu maht on 62,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning tööd kestavad kuni 2028. aasta lõpuni. 2026. aastaks peaks olema valminud vähemalt kümme kilomeetrit põhitrassi muldkeha, kogu lõik peab olema valmis 2028. aastaks.

Sarnased artiklid