2025. aasta suvel toimus põhjalik prügikaardistus Keila, Pirita, Pärnu ja Reiu jõgede suudmealadel. Uuringualasid oli 12 ja nendeks valiti intensiivse kasutusega jõekaldad, kus veedetakse vaba aega või püütakse kala, kuid mida püsivalt ei koristata.

Juunist septembrini koguti projekti „Prügikoristuskampaaniate läbiviimine Harjumaa ning Pärnumaa jõgede „hot-spot“ aladel“ raames igakuiselt andmeid, et hinnata jõeäärsetel populaarsetel puhkealadel esinevat prügi ning katsetada erinevaid mõjutusmeetmeid prügistamise vähendamiseks. Mõjutusmeetmetena paigaldati jäätmemahuteid, infotahvleid ja suitsukonitopse.

„Prügi jõuab kallastelt jõkke ja sealt edasi merre ning seda söövad kalad ja teised mereloomad -  nii on plast või suitsukoni lõpuks meie kõigi toidulaual,“ ütles projektijuht Elike Saviorg.

Pirita jõel oli kokku neli uuringuala Harjumaal ning Tallinnas Pirita ja Lasnamäe linnaosades. Alad on aktiivses kasutuses nii puhkajate kui harrastuskalastajate poolt. Keila jõe kaks uuringuala asusid Lääne-Harju vallas ja on kohalike seas populaarsed kalastuskohad. Pärnu jõe ääres paiknes linna territooriumil viis uuringuala. Reiu jõe uuringuala paiknes jõe suudmealas Pärnu linnas ning on telkijate ja kalapüüdjate poolt aktiivses kasutuses.

„Prügi hulgas oli kõige levinum materjal plast, aga leidus ka klaasi, keraamikat, fooliumit, metalli, penoplasti ja paberit. Kõige levinumad esemed olid suitsukonid, plastpakendid ja kile,“ rääkis projektijuht. 

Projekti oluline osa oli koolitused lastele ja noortele, et tõsta teadlikkust prügistamise mõjust loodusele ja innustada noori keskkonnahoidlikule käitumisele. Kokku toimus 8 koolitust, kokku 172 lasteaia- ja koolilapsele.

Projekti koordinaator Kerli Laur: „Koolitused toimusid kõik õues ja olid praktilised. Eesmärgiks oli suunata lapsi märkama inimtegevuse mõju loodusele ning mõtlema sellele, kuidas igaüks saab kaasa aidata prügistamise vähendamisele“.

Uuringu tulemused näitavad, et jõgede ääres esinev prügistamine on püsiv ja korduv probleem, mille põhjustajaks on eelkõige inimeste harjumused, mitte niivõrd prügimajanduse korralduse puudulikkus.

Mõjutusmeetmete kasutus oli piirkonniti väga erinev – mõnes kohas tuli näiteks  jäätmekonteinereid tühjendada igal koristusel, teisel alal vaid korra perioodi jooksul. Nende mõju on piiratud, kui puudub regulaarne järelevalve ja hooldus. Ainuüksi infotahvli paigaldamisest ei piisa – tuleb kombineerida erinevaid meetmeid, kaasata kogukonda ning hinnata tegevuste tulemuslikkust aja jooksul.