19. juunil toimus Ülemiste keskuse ja lähiala detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik arutelu, kus esitleti lähemalt, milliseid linnaruumilahendusi kavandatakse. Ülemiste kaubandus- ja meelelahutuskeskus planeerib oma senist suurimat laiendust ja soovib ehitada juurde enam kui 60 000 m2 kaubandus- ja büroopinda. 

Käesoleva aasta maikuus kiitis Tallinna Linnavalitsus heaks Baltikumi suurima kaubanduskeskuse, Ülemiste keskuse detailplaneeringu algatamise. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus Ülemiste keskuse ümberehitamiseks, laiendamiseks ja uue hoonestuse kavandamiseks Tartu maantee ja Suur-Sõjamäe tänava ristmiku vahetusse lähedusse.

Ülemiste keskuse tegevjuhi Guido Pärnitsa sõnul on kolmas laiendus iseenesestmõistetav samm. “Näen, et lähiaastatel muutub kogu Ülemiste piirkonna olemus täielikult. Siia ehitatakse Rail Baltica terminal, Lennujaam laieneb ning ka Ülemiste linnak kasvab pidevalt – sellest on saamas Tallinna linna peavärav,” selgitas Pärnits. “Suur osa Ülemiste keskuse planeeritavast arendusmahust on eelkõige just büroo- ja teeninduspind, vähesemal määral kaubandus,” rääkis Pärnits ning lisas, et need inimesed, kes tulevikus hakkavad Ülemiste piirkonda läbima, olgu siis kas turistina või tulles siia tööle, vajavad laiemat teenusevaliku kui täna keskus ja piirkond pakkuda suudavad. Näiteks on soov tuua keskusesse tervise- ja meditsiiniteenused ning mõeldud on raamatukogu avamisele.

Detailplaneeringu eskiislahenduse loonud ettevõtte Esplan tegevjuht Kadi Metsmaa selgitas, et loodud lahenduse puhul on kohe algusest peale lähtutud väga tugevalt kaasaegse linnaruumi arendamise põhimõtetest ning kaasatud tunnustatud rahvusvahelise kogemusega arhitektid Lever Lõhmus ja Erik Ristoja, et luua piirkonda sobituv kontseptsioon.

“Kogenud tellijale oli oluline, et planeeringulahendus oleks tulevikukindel nii keskkonnasõbralikkuse kui ka arhitektuurse funktsionaalsuse ja paindlikkuse osas, mistõttu on eskiislahenduse arendamisega pikalt tegeletud. Multifunktsionaalne, hästi ülejäänud linnaga suhtestuv ja eri liikumisviise arvestav arendus loob piirkonda uue väärtuse,” rääkis Metsmaa.

Detailplaneering näeb ette, et laienduse käigus ehitatakse välja mitmed linnaruumilahendused ning Tallinna Lennujaama, Rail Baltica terminali, Ülemiste keskust ja Ülemiste Cityt ühendav multifunktsionaalne Euroopa park. 

Ülemiste keskuse liikluskorralduse eskiis / Esplan
Ülemiste keskuse liikluskorralduse eskiis / Esplan

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse juht Kristi Grišakov märkis, et piirkonna inimsõbraliku ja ümbritseva keskkonnaga arvestava planeeringu loomisel on väga oluline tagada jalakäijatele ja ratturitele turvaline liikumisteede võrgustik. See peab hõlmama olemasolevaid, planeeritavaid ja projekteeritavaid teid ning rattahoiuvõimalusi. Ta lisas, et kauplemise ruum peab olema ühtlasi ka hea avalik ruum ning algatatud planeeringu üks põhieesmärke on vähendada maapealse parkimise suurt osakaalu ning luua kaubanduskeskusega seotud uus, kõrghaljastatud ja tegevusi pakkuv linnaruum.

Planeeritava laienduse esimeses etapis asutakse arendama keskuse Suur-Sõjamäe tee äärde jäävat idatiiba. Planeeringu kohaselt on Ülemiste keskuse laiendusena lubatud ehitada kokku kuni 5 ärihoonet, kõrgusega kuni 12 maapealset ja 3 maa-alust korrust. Välja ehitatakse Ülemiste terminali ja lennujaama ühendav Euroopa park, mille äärde jääb tulevikus ka uus Ülemiste keskuse peasissepääs.

Ülemiste keskuse ja selle lähiala detailplaneeringu eskiislahendustega on võimalik tutvuda ja oma tagasisidet anda kuni 2. juulini ning info selle kohta on leitav nii Tallinna planeeringute registris, Lasnamäe Linnaosa Valitsuses kui ka Ülemiste keskusesse püstitatud infostendil. Pärast detailplaneeringu kehtestamist korraldatakse arhitektuurivõistlus Tartu mnt äärsele hoonestusele ja avalikule ruumile parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks.

Ülemiste keskuse laienduse detailplaneering välistab bussijaama üleviimise Ülemiste keskuse juurde