Ülemiste Linnakus kogutavad liikuvusandmed aitavad juhtida ärilinnaku arengut ning sealsetel ettevõtetel jalajälge vähendada. Teisalt kinnitavad liikuvusandmed, et trammiliikluse sulgemise tõttu raskendatud juurdepääs linnakule viib inimesed taas tagasi autodesse, mis on muret valmistav suundumus.

Kolmapäeval toimunud ärilinnaku värskete liikuvusandmete tutvustamisel lausus Ülemiste City innovatsioonijuht Ursel Velve, et tänavu võeti suuremalt kui kunagi varem luubi alla linnaku liikuvus, et saada ülevaade sellest, kui palju saabub siia autosid või jalgrattaid, milline on ühistranspordi mõju ning milline on tööle- ja kojusõitudest tekkinud jalajälg.

„Rääkides innovatsiooni rakendamisest liikuvusandmete kogumisel ja analüüsimisel, on sel aastal ära tehtud suur töö, et liikuvusandmeid saaks paremini kasutada ja neid ka linnakus tegutsevatele ettevõtetele paremini nähtavaks teha,“ lausus Ursel Velve. „Liikuvuse teema mängib keskkonna arendamisel ning linnaruumi kujundamisel olulist rolli, samuti inimeste nügimisel liikumisviiside muutmiseks. Neljandat aastat järjest toimus linnakus ka rattaga-tööle-väljakutse, millest võtab teadlikult osa üha rohkem siinsetest ettevõtetest ja nende töötajatest. Mida rohkem liigume rattaga, ühistranspordiga või jala, seda vähem on vaja ruumi autodele. Püüame autojuhte suunata kesksetelt tänavatelt linnaku äärtesse, see võtab küll veidi aega.“

Ülemiste Linnaku rohevaldkonna juhi Mati Freibergi sõnul toetavad andmed linnaku arendaja otsuseid. “Tänu andmetele teame, et kinnisvarasektor on väga CO2-intensiivne. Seetõttu lasub meil kui Eesti suurimal ärikinnisvara arendajal ka vastutus. Samuti on üldiselt teada see, et klassikaliste teenusettevõtete puhul annab töötajate tööletulek suure osa jalajäljest,” lisas ta.

„Paraku peab tõdema, et Rail Balticu ehitusega kaasnenud linnakusse viiva trammiliikluse sulgemine viis inimesed tagas autodesse,“ märkis Mati Freiberg. „Linna planeeritav bussiliinide võrgu reform viib meid veelgi enam ajas tagasi ja toob hetke plaanide järgi Ülemistele rohkem autosid. Autodesse taas asunud inimestel on raske mõtteviisi uuesti muuta.“

Tallinna linna eesmärk on 2025. aastaks tõsta säästvate liikumisviiside osakaalu 50%ni. Sama eesmärk oli enne trammiliikluse katkestamist Ülemiste Cityl juba täidetud. Lisaks mõjutas muudatus ka rahuolu linnaku ligipääsetavusega. Ligipääsetavuse olulisusele rõhub seegi, et suurim osa Ülemiste Linnakusse saabujatest tuleb kesklinnast (27%).

Ülemiste Linnak arendas ettevõtetele lihtsustatud tööriista töötajate tööle - kojusõitude jalajälje mõõtmiseks. Loodu võimaldab nüüdsest kõigil linnaku rentnikel analüüsida lisaks linnaku- ja büroopõhistele tarbimisandmetele ka liikuvustrende.

Lisaks andmete kogumisele toob Ülemiste Linnaku liikuvusandmed ka linnaku tänavapilti, suunates infot erinevate infokandjate kaudu nii autojuhtidele kui jalakäijatele.

“Tehnoloogiate kasutus võimaldab nii tehisintellekti kui kaamerate abil tuvastada ka reaalajas liikuvuse statistikat linnakus. Teeme seda selleks, et nügida inimesi andmepõhiselt,“ selgitas Mati Freiberg.

Freiberg rõhutas, et kui ärilinnak saab liikuvusandmeid koguda ja analüüsida ning tootestada, võiks seda teha ka laiemalt – näiteks linna tasandil.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta