Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool hakkavad Keskkonnaministeeriumi tellimusel uurima Eestis tekkivate erinevat sorti põlevkivituhkade omadusi, et selgitada välja, kas neid tuleb liigitada ohtlikeks jäätmeteks või mitte.

  • Jäätmed
  • 11. oktoober 2018
  • Fotol tuhamägi Ida-Virumaal. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Eesti põlevkivitööstuses tekib aastas kokku ligikaudu 9,5 miljonit tonni põlevkivituhka, millest enamik ehk 9,3 miljonit tonni ladestatakse prügilasse. Praeguste regulatsioonide järgi on põlevkivituhk ohtlik jääde. See seab põlevkivituha kasutamisele olulisi piiranguid. Näiteks tohib ohtlikke jäätmeid eksportida ainult Euroopa Liidu ja OECD riikidesse ning sedagi ainult eelneva kirjaliku nõusoleku alusel. Lisaks ei tohi pärast 2020. aasta 5. juulit ohtlikke jäätmeid pinnase täiteks enam kasutada.

„Väikeses koguses kasutatakse põlevkivituhka näiteks väetistena, kuid mõistlik on leida sellele teisigi kasutusvõimalusi, sest nii saame vähendada ladestatavate jäätmete kogust ning samas ära kasutada elektri ja põlevkiviõli tootmisel nii või teisiti tekkivat tuhka,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Põlevkivituhk tekib nii põlevkivi põletamisel keevkihttehnoloogiaga kui ka veel kasutusel oleva tolmpõletustehnoloogiaga. Lisaks tekib põlevkivituhka ka põlevkiviõlitootmisel ning ka seal on kasutusel erinevad tehnoloogiad. Uuringu käigus võib selguda, et osa põlevkivituhkadest ongi ohtlikud ja osa ei ole.

Euroopa Komisjon on paljud tuhad (nt kivisöelendtuha) liigitanud tavajäätmeteks ning osade koospõletamisel tekkinud tuhkade puhul peab iga kord hindama, kas tekkinud on tava- või ohtlik jääde. Selleks, et põlevkivituhkasid teiste tuhkadega võrdsetel alustel hinnata, tehakse lisauuringuid ka kivisöe- ja pruunsöetuha kohta. Põlevkivituhkadel võib leiduda ohtlikke omadusi, mis esinevad ka nendel tuhkadel, mis on liigitatud tavajäätmeteks.

Euroopa Liidu jäätmete ohtlike omaduste hindamise kord muutus 2015. aastal ning viimane muudatus, mis on seotud keskkonnaohtlikkuse hindamisega, jõustus selle aasta suvel. Uuest korrast lähtuvalt ei ole Euroopa Liidu tasandil põlevkivituhkade ohtlikke omadusi hinnatud ning me ei tea ka seda, kas teisi tuhkasid on vastavalt uuele korrale hinnatud. Seega on meie ülikoolidel võimalus uurida nii põlevkivi- kui ka teisi tuhkasid uue nurga alt.

Uuring peab valmima 2019. aasta suvel. Uuringut rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jaga: