Mehhikos alanud ÜRO Elurikkuse konverentsi kõrgetasemelises paneelis osalenud keskkonnaminister Marko Pomerants rõhutas, et elurikkuse hoidmiseks pole muud vaja kui poliitilist tahet, teadmispõhisust, plaane, strateegiaid, asjaomaste koostööd, üldsuse teadlikkust ja poliitikas olulist "sularaha", et plaanid ellu viia.

Tänasest kuni 17. detsembrini toimub Cancunis Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 13. kohtumine, kus kutsutakse riike maailma elurikkuse kao peatamisel palju rohkem pingutama ja kaitsma ökosüsteeme, mis toetavad miljardite inimeste toidu ja veega varustatust ning nende tervist.

Võtmetegevused eesmärkide saavutamiseks on elurikkuse hoiu ja säästva kasutamise lõimimine kõigisse eluvaldkondadesse. Sel korral keskendutakse eelkõige kalanduse, põllumajanduse, metsanduse ja turismi sektoritele, mis mõjutavad elurikkust enim, kuid sõltuvad ka kõige rohkem selle heast seisundist.

Konverentsi eel, 2.-3. detsembril toimus kõrgetasemeline paneel, kus osalenud põllumajanduse, metsanduse, turismi ja kalandusega tegelevad ministrid üle maailma andsid oma sisendi konverentsil algavateks kõnelusteks.

Põllumajanduse ja kalanduse ümarlaudade aruteludes osalenud keskkonnaministri Marko Pomerantsi sõnul on oluline, et elurikkuse tähtsust tunnetatakse laiemalt. “Mitte kui looduskaitsjate kiiksu vaid meid kõiki puudutavat, mis  avaldub põllumajandusmaastike mosaiikses struktuuris või tolmendajate tervises, igapäeva elus kutsutakse neid mesilasteks,” sõnas keskkonnaminister.

Kuigi Eesti elurikkus on võrreldes Lääne-Euroopaga küll hästi säilinud, peame pingutama, et see edaspidigi säiliks. Looduse ja elurikkuse kaitse peab küündima ka väljapoole kaitsealasid.

Globaalse eesmärgi looduse pindalaliseks kaitseks on Eesti täitnud. Eesmärk on võtta kaitse alla 17% maismaast ja 10% veealast, meil on need näitajad 18,5% ja 27%, aga ilma sidusa võrgustikuta ei pruugi see tagada ökosüsteemide teenuste kõrge kvaliteedi säilimist. Elurikkust saame hoida ka näiteks läbi säästliku ressursikasutuse ja tarbimise, käitumise looduses ja keskkonnateadliku hariduse.

Terved ja elurikkad ökosüsteemid – näiteks metsad, meri, sood – pakuvad inimestele teenuseid, mis tagavad meile toidu, puhta vee ja õhu, viljaka mulla või puhkevõimalused. Ökosüsteemide väärtus seisneb nende isereguleerumise võimes, nad suudavad toimida ka ilma inimese sekkumiseta ja teatud ulatuses inimese häiringutest ka taastuda. Samas, kui nende isetaastumisvõime ületada, võivad nad lakata toimimast ja nende taastamine või nende teenuste taastootmine on inimese jaoks kindlasti kallim kui nende hoid. Näiteks 84% Euroopas kasvatatavat põllukultuure vajab putukatest tolmeldajaid.

Konverentsile on oodata 190 osapoole esindajaid ja 120 ministrit. Konverentsi raames toimuvad ka selle all-lepete – Cartagena bioohutuse ja Nagoya geneetiliste ressursside kaitse protokollide – osapoolte kohtumised. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon kirjutati alla 1992. aastal Rio De Janeiros ja selle on ratifitseerinud 196 riiki. Eesti ühines konventsiooniga 1994. aastal.

Taustaks
• Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus on kogu looduse rikkus. See on mistahes päritoluga erinevate elusorganismide rohkus maismaa- ja veeökosüsteemides ja neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust.

• Konventsioonil on kolm üldist eesmärki: elurikkuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.

• Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab elurikkuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis kasvõi kaudselt mõjutavad elurikkust.

• Igal riigil on kohustus vastu võtta oma riiklik strateegia elurikkuse kaitseks. Eestis on selleks Looduskaitse arengukava aastani 2020, mis kinnitati 2012. aastal.

• Konventsiooni osapooled kohtuvad iga kahe aasta järel (COP -Conference of the Parties). Praeguseks on olnud 12 konverentsi, 13. toimub nüüd Mehhikos, Cancunis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta