Jäätmete sortimine on üks neid teemasid, mis aastast aastasse jätkuvalt kirgi kütab ning mille ümber on kogunenud omajagu müüte ja väärinfot. Niisiis kogus Ragn-Sells kokku ja lükkame ümber 10 levinud arusaama.

Sortimine on mõttetu, sest kõik jäätmed kallatakse nagunii autosse ühtekokku

Üks peamisi põhjuseid, miks on tekkinud arvamus, et tuleb üks auto ja kallab kõik jäätmed kokku, on kahekambriliste veokite kasutamine. See on veok, mis eest või küljelt vaadatuna paistab tavalise jäätmeveokina, ent tagaosas on näha sein, mis eraldab erinevad jäätmeliigid teineteisest. Nii saab ühe autoga koguda kokku näiteks nii biojäätmed kui vanapaberi.

Sortimine on mõttetu, sest lõpuks läheb kõik ikka põletamisele või prügilasse

Kinnitame, et Ragn-Sells suunab kõik enda poolt kokku kogutud sorditud materjalid ringlusse. Biojäätmed, vanapaber, klaas ning metall moodustavad kodusest jäätmevoost umbes 60% ja nende ringlusse suunamine on üsna lihtne. Plastide maailm on tõepoolest keerulisem, kuid ka seal on umbes 1/3 plaste üsna kergesti ringlusse suunatavad. Täna kogutavast segapakendimassist suudab Ragn-Sells ligi 50% ringlusse suunata. Mida erinevatest jäätmetest teha saab, loe siit.

Sortimine on mõttetu, sest naaber ei sordi ja mina üksi ei saa luua mingit muutust

Üksikisiku panus võib tunduda igikestva moraalse dilemmana, kuid meie usume, et oma käitumisega oleme eeskujuks teistele ja endalt tuleks küsida: kui kõik käituksid nii nagu mina, siis millised oleksid tagajärjed? Materjalide ringluses on kliimaneutraaluse saavutamisel väga oluline osa, sest hinnanguliselt 45% maailma CO2 emissioonisest on seotud materjalitööstusega. Sekundaarsete materjalide laialdane kasutuselevõtt aitaks neid emissioone vähendada 30-50%, sest sekundaarsete materjalide ümbertöötlemine tekitab sõltuvalt materjaliliigist 40-90% vähem CO2-te, kui samade materjalide tootmine looduslikest toormaterjalidest.

Sortimine pole vajalik, sest kõik jäätmed sorditakse liinil nagunii üle

Segaolmejäätmeid ei sordita kuskil maailmas, sest see on kallis ja väga madala väärtusloomega. Parimal juhul on segaprügist võimalik välja võtta vaid metalle ja natuke plaste Miks? Kujutage ette konteinerit, kus on segamini piimapakid, mähkmed, toidujäägid, biojäätmed ja vanapaber – see moodustab kokku niivõrd määrdunud massi, et materjale on teineteist pea võimatu eristada ja suurem osa sellest muutub täiesti taaskasutuskõlbmatuks. isegi kui kunagi on robotid, mis suudaks materjale üksteisest eraldada, on see materjal niivõrd määrdunud, et selle puhastamiseks kulutataks rohkem vett, energiat ja kemikaale kui mõistlik on.

Kui panen puhtad pakendid eraldi kotiga olmejäätmete konteinerisse, siis autojuht võtab minu pakendid sealt enne autosse kallamist välja

Ikka juhtub, et inimesed on hoolikad ja sorteerivad, kuid panevad siis sorteeritud pakendid olmejäätmete konteinerisse kõige peale, lootuses, et autojuht need sealt ära võtab. Paraku kõik mis on segaolmejäätmete konteineris, läheb põletamisele. Selleks, et pakendid saaksid materjalina uue elu, saate endale tellida pakendikoti teenuse: www.pakendikott.ee.

Sortimine on keeruline, võtab liiga palju aega ja ruumi ning tekitab tuppa ebameeldivad lõhnad

Iga uus asi nõuab esmalt pisut aega, et see harjumuseks muutuks ning tekitab esiti kindlasti küsimusi.

Keerulisus ja ajakulu. Enamik jäätmeid kipub majapidamises korduma ning kui täna sa veel ei tea, kuhu mahlapakk panna, siis juba järgmisel või ülejärgmisel korral ei pea sa selle üle enam mõtlema. Sortimise lihtsustamiseks oleme arendanud spetsiaalse sorteerimist lihtsustava äpi RagnCycle.

Ruumipuudus. On tõsi, et ühe mahuti asendamine 3-5 mahutiga nõuab pisut rohkem ruumi. Siiski, kuna sortimine on muutumas ülemaailmseks normiks, ei päde see täna enam argumendina. Mõned nipid! Sorteerides jäätmeid liigiti saad olmejäätmete mahuti väiksema vastu vahetada ja selle arvelt ruumi ka pakendijäätmete kogumiseks. Biojäätmete kogumiseks on olemas stiilseid lahendusi, mida kasvõi köögikapi peal hoida. Vanapaber kogu paberkotti.

Lõhnad toas. Seda kardetakse enamasti biojäätmete sorteerimisega, aga ka nt pakendite puhul. Tegelikkuses – viies biojäätmeid regulaarselt välja, kogudes neid kinnisesse mahutisse ja pakendeid loputades – võib jäätmete sorteerimine ebameeldivaid lõhnu hoopis ära hoida.

Pakendite loputamine on vee ja energia raiskamine

Pakendeid ei pea pesema rohke vee ja nõudepesuvahendiga. Valdavalt piisab kui pakendid lihtsalt tühjaks kallata ja neid ei peagi loputama (nt piimapakk). Mõningate toiduainete puhul on siiski soovitav vähese veega pakend enne läbi loputada (nt keefiri- või jogurtipakk).

Kui pakend on aga niivõrd määrdunud, et seda vähese veega puhastada ei anna (nt kohupiima kilepakend), siis on see tõepoolest mõistlikum panna olmejäätmete hulka. Tugevalt määrdunud pakendid pakendikonteineris rikuvad ära ülejäänud puhtad pakendid ning konteineri sisu ei saa enam taaskasutada.

Biojäätmeid võib konteinerisse panna tavalise kilekotiga

Ei. Parim, mida teha saad, on panna biojäätmed konteinerisse lahtiselt ja kilekott olmejäätmetesse. Kasutada võib komposteeruvaid või paberist kotte. Kindlasti ei tohi jäätmeid konteinerisse panna tavalises kilekotis (sest see ei lagune) ega läbipaistmatus/mustas kotis (tekib kahtlus, et tegu on olmejäätmetega ning neid ei võeta kaasa). Kuidas biokotid teineteisest täpsemalt erinevad ja millist valida, loe täpsemalt siit.

Jäätmete sortimine on jäätmevedaja väljamõeldud petuskeem, et rohkem raha enda tasku panna

Jäätmete sortimine on ühelt poolt imelihtne ja teisalt erakordselt oluline panus, mida iga inimene saab teha, et vältida üha süvenevat keskkonnakriisi. Kuidas? Viimased aastakümned on inimkond võtnud asjade tegemiseks loodusest materjale (puitu, vett, mineraale jm), mille varud hakkavad täna otsakorrale jõudma. Selleks, et planeet ja ökosüsteemid täielikult kokku ei variseks, peame leidma alternatiivseid viise looduslike materjalide asendamiseks ja üheks väljapääsuks on justnimelt jäätmete sortimine. Jätkusuutlik elukeskkond on vajalik igaühele meist ja seetõttu tuleks igaühel panustada ka selle hoidmisse. Täna rohkem kui eales varem.

Kodune sortimine on ülekohtune, sest miks peaksin mina jäätmevedaja eest töö ära tegema.

Jäätmete sortimine tekkekohal on tegelikkuses vaid esimene samm. Pärast konteineri tühjendamist tuuakse taaskasutatavad materjalid (paber ja pakendid) Ragn-Sellsi sortimiskeskusesse, kus liini peal käivad materjalidest üle ka meie tublid sortijad. Alles seejärel saadame materjalid ümbertöötlemisse.

Sarnased artiklid