Enam kui kaks kolmandikku inimestest sordib jäätmeid, kuid ligikaudu pooled koguks veelgi enam jäätmeid liigiti, kui nende äraandmine poleks niivõrd tülikas, selgub Eesti suurima ringlussevõtuteenuste pakkuja Kuusakoski värskest keskkonnauuringust.

Ligikaudu 65% 516st küsitletust hindas keskkonna ja looduse hoidmise olulisust 10-palli skaalal maksimumhindega, kõigi vastanute keskmiseks hindeks kujunes 9,3. Konkreetsete keskkonna säästmise tegevustena märkis kõige enam vastanuid jäätmete sortimist erinevatesse konteineritesse (68% vastanutest). 13% suunab taaskasutusse, ümbertöötlemisse või jäätmejaama need asjad, mille kogumiskonteinereid kodu juures ei ole (näiteks elektroonika, riided, vanametall jne). 10% üritab vähendada pakendite teket, ostab võimalusel kaupa lahtiselt või võtab oma ostukoti poodi kaasa, 8% käib metsaalust koristamas ja osaleb talgutel ning 2% kasutab energiasäästlikke alternatiive nagu elektriauto, päikesepaneelid, kemikaalide asendused jne.

Peaaegu pooled küsitletud tegeleksid uuringu andmetel rohkem jäätmete liigiti sortimisega, kui liigiti kogutud jäätmete hilisem äraandmine ei oleks nii tülikas. 24% motiveeriks see, kui inimene näeks, et tema tegevusest oleks ka päriselt kasu. 19% ootaks, et jäätmete liigiti kogumisega tegeleksid ka teised, mitte ainult vastanu ise ja tema pere.

Kuusakoski juhatuse esimehe Kuldar Suitsu sõnul näitavad uuringu tulemused selgelt, et jäätmete liigiti kogumine on Eestis uus normaalsus.

“Inimeste motivatsioon hoida puhtana nii oma koduümbrus kui ka loodus on väga kõrge,” rääkis Suits. “Samas tõid mitmed vastanud välja tänase kogumissüsteemi puudused, näiteks kasvõi sundolukorra eelpakendatud kauba ostmisel. See osutab, et praegune tootjavastutussüsteem on ajale jalgu jäänud ning inimesed ootavad nii kohalikul kui riiklikul tasandil rohkem tuge, et oleks võimalik lihtsamalt suunata jäätmeid liigiti taaskasutusse ning vähendada üldse jäätmete tekitamist tervikuna.”

Vanametalli on keskkonnauuringu kohaselt sorteerinud ja kokkuostu viinud 81% küsitletutest.. Mida vanem küsitletu, seda tõenäolisemalt on ta vanametalli eraldi kogunud ja taaskasutusse viinud: näiteks rohkem kui 51-aastaste seas oli selliste inimeste osakaal 84%, alla 30-aastastel aga 64%. Põhjuseks toodi siingi, et noorematel inimestel lihtsalt ei teki vanametalli.

Kõige enam motiveerib inimesi vanametalli ära tooma puhtam koduaed (41% vastanutest), seejärel puhtam keskkond (33%) ning alles kolmandana metalli eest saadav raha (25%). Siiski on raha peamine ajend vanametallist vabanemiseks meestele (39%), naistele on aga selleks puhtam koduümbrus (43%) ja puhtam looduskeskkond üldiselt (34%). Mida vanem küsitletu, seda kõrgemalt hinnati motivaatorina puhast loodust.

Tänavu septembris tehtud keskkonnauuringuga küsitleti 516 inimest üle Eesti.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta