Eesti suurim noortele suunatud keskkonnaprogramm Rohejaht tõi lõppenud nädalal osalejad suureks finaalsündmuseks üle Eesti kokku. Rohejahi ainulaadse noori kaasava formaadi vastu on huvi tuntud ka piiri tagant.

 

Sel aastal osales Rohejahis rekordiline hulk ehk 15 405 noort lasteaedadest ja koolidest üle Eesti, kellest ligi 600 noort pääsesid Tallinnas Energia avastuskeskuses reedel toimunud hariduslikule ja mitmekesist sisu pakkunud finaalüritusele.

“Rohejaht on kasvanud noortelt-noortele liikumiseks, kus noored ise panustavad nii ideestamisse kui ka elluviimisesse. Rohejaht toetab ka õpetajaid, pakkudes neile näiteks mängulisi õppematerjale,” ütles keskkonnaprogrammi Rohejaht juht Mari-Liis Vaher. “Eestis loodud programmi vastu on huvi tuntud ka piiri tagant. Rohejaht annab noortele võimaluse olla osa kogukondade vahelisest koostööst, nad saavad end ise proovile panna erinevate oskuste arendamisel.”

Rohejahi finaalpäev sisaldas mängulisi haridustegevusi ja erinevaid töötube ning teadusteatrit, samuti paneelarutelu, mis keskendus tööturu väljavaadetele ja noorte võimalustele. Lisaks korraldasid Kuusakoski, Lajos, Päästeamet, Tallinna Kiirabi ning Politsei- ja Piirivalveamet Linnahalli esisel platsil suure päästeoperatsiooni, kus osalejate ees mängiti läbi liiklusavarii lahendamine kannatanu vabastamiseks ülerullunud autovrakist, mis oli omakorda jalgratturiga kokku põrganud. Politsei tõi esile, et kaherattalistega seotud liiklusõnnetused on kahjuks igapäevased, kuid millest peaaegu kõiki olnuks võimalik korrektse liiklemisega ära hoida.

Rohejahi paneelarutelus rääkisid muusik ja näitleja Kristel Aaslaid, päikeseautode arendaja Solaride tegevjuht Asso Soosalu, Eleringi elektrisüsteemi analüütik Brenda Pent ja elukutseline päästja ja Kopli VPK pealik Raoul Raidna, kuidas nemad töövalikuid langetasid ja jagasid noortele valikuteks inspireerivaid kogemusi. Üksmeelselt toodi välja, et iga noor peaks esimese kogemuse saama teenindussektorist, kus õpib erinevaid inimtüüpe ja olukordi kõige tõhusamalt haldama, samuti muutuvad järjest määravamaks töötaja sotsiaalsed oskused. Paneel leidis ka, et koolis ei õpetata piisavalt rahatarkust, mis samas annaks enesearenguks märkimisväärse tõuke. Lisaks rõhutati, et ka ebaõnnestumised on loomulikud ja sotsiaalmeedia või ühiskondlik surve ainult õnnestumisele ei ole eluterve – noored peavadki proovima ja katsetama ning saama ka võimalusi eksida, millest õppida.

“Rohejahi programm on näidanud järjepidevat kasvu ning selle mõju Eesti noorte keskkonnateadlikkusele kui ka laiemalt oluliste teemade paremaks mõtestamiseks on olnud märkimisväärne,” lisas Kuusakoski juhatuse esimees Urmo Viisitamm. “Järjest rohkem koole ja lasteaedu liitub meie algatusega, kuna näevad, et noortele meeldib kaasav, erinevaid eluvaldkondi siduv ja praktiline lähenemine keskkonnaga seotud teemadele. Eesti ja kogu Põhja-Euroopa juhtiva tegijana on Kuusakoski eesmärk veelgi laiendada Rohejahi programmi ulatust.”

“Energia avastuskeskuses usume, et läbi elamusliku õppimise sünnib suurim mõju – kui noor kogeb teaduse ja keskkonnateemade põnevust oma silma ja käega, siis jääb kogemus kauaks meelde ning võib oluliselt suunata tema edasisi valikuid,” ütles Rohejahi finaalüritust võõrustanud Energia avastuskeskuse juht Darja Saar.

Kuusakoski on laste ja noorte keskkonnateadlikkuse tõstmiseks kaasanud viimase kümne aasta jooksul rohkem kui 100 000 noort üle Eesti. Rohejahis osalejad jagunevad kahte vanuserühma: nooremad (lasteaialapsed ja õpilased kuni 4. klassini) ning vanemad (5.-12. klassi õpilased). Programmi oluliseks osaks on ka vabatahtlikud noored vanuses 15-20 aastat, kes loovad mängulisi õppematerjale, lühivideoid ja muud inspireerivat sisu.

Rohejahi osalejad kogusid ning suunasid sel aastal taaskasutusse üle 1,5 miljoni alumiiniumist küünlaümbrise. Võrreldes eelmise aastaga kasvas osalejate arv 6,5% ja kogutud küünlaümbriste hulk 19,4%. Lisaks koguti tuhandeid kasutuks muutunud elektroonikaseadmeid. Rohejahi algataja on Eesti juhtiv ringlussevõtuteenuste pakkuja Kuusakoski, nüüdseks on programmiga liitunud paljud asutused ja ettevõtted nii avalikust kui ka erasektorist.

Kuusakoski kõrval lõid Rohejahis kaasa: Stillabunt, Kalev Spa, Energia avastuskeskus, Wagenküll Lossispa, Pakendikeskus, Tallinna linn, Prügihunt, Eesti Disaini Keskus, Mahtra Talurahvamuuseum, Valgeranna Seikluspark, Kallaste hobitalu, Tallinna Teletorn, RMK, Roheline kool, Tartu Loodusmaja, MyFitness, Valemivihik, TÜ Loodusmuuseum ja botaanikaaed, MaiWistik, Mõttepärl, Tere, Proto avastustehas, HappyFly batuudikeskus, Allikasilma elamustalu, Tallinna Ringmajanduskeskus, Akvile, Läähe-Harju Vald, Ringhäälingumuuseum, Ronimistehas. Finaalprogrammi kaasfinantseeris Tallinna linn INTERREG välisprojekti BaltiPlast eelarvest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta