Kliimakriisiga kaasnevad kõrged temperatuurid, vihmavalangud, üleujutused ja muud ekstreemsused põhjustavad terviserikkeid ja isegi surmasid. Kliimamuutustega seotud probleemide süvenemist on aga võimalik takistada.

“Kliimamuutused väljenduvad Eestis üha pikemates kuumalaine- ja põuaperioodides, sagenevates tormides ja üleujutustes. Nendega kaasnevad riskid inimeste tervisele ja varale. Kliimamuutusi saab pidurdada, kui vähendame oma kasvuhoonegaaside heidet,” ütles Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas. 

„Liigses kuumuses närbub elusloodus ja ka inimesed. Teadusuuringud näitavad, et kuumus mõjutab oluliselt inimese füüsilist ja vaimset tervist – palavus pärsib meie töövõimet, segab unepuhkust ja suurendab meeleolukõikumisi,“ sõnas Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ja lisas, et igal aastal sureb Eestis kuumalainete ajal üle 36 inimese. „Kui meile ei tule pähe muud põhjust, siis vähemalt enda ja oma lähedaste elu ning tervise nimel peaksime looduskeskkonda hoidma,“ toonitas ta. 

Kliimamuutuste pidurdamine on Eesti üks strateegilisi suundi. “Kõige suurema muutuse kasvuhoonegaaside heites toob üleminek põlevkivienergialt taastuvenergiale. Siiski peavad heitmeid vähendama ka kõik teised sektorid. Valdkondade panuse kokkuleppimiseks ongi ellu kutsutud kliimakindla majanduse seaduse loomine,” selgitas Remmelgas. 

Igaühel on samuti võimalik panustada kasvuhoonegaaside heite vähendamisesse. Suure mõjuga on näiteks toiduvalikud. ÜRO andmetel emiteerub 1 kg veiseliha tootmiseks 70,6 kg kasvuhoonegaase, 1 kg kala tootmiseks 13,6 kg kasvhoonegaase ja 1 kg läätsede tootmiseks 2 kg kasvuhoonegaase. Samuti tasub üle vaadata liikumisharjumused – lühemaid kui kolme kilomeetri pikkuseid vahemaid on mugav ja heitevaba läbida jalgrattaga. See on hea nii keskkonnale kui ka tervisele.  

Lisaks kliimamuutuste pidurdamisele tuleb mõelda ka kliimamõjude vastupanuvõime parandamisele. “Kliimamuutustega tuleb üha enam arvestada erinevates taristuprojektides ja planeeringutes. Näiteks linnaruumis on tuleb üha enam mõelda kuumasaarte vältimise ja rohke vihmavee ärajuhtimisele. Üksikisiku tasandil tasub aga mõelda sellele, kuidas end ja lähedasi hoida – istutada kodumaja ümber puid, mis pakuvad varju ja jahutust, mõelda läbi viisid kodu jahutamiseks ja enda hoidmiseks kuumalainete ajal,” sõnas Remmelgas.  

15. juulil tähistatakse Euroopa Liidus globaalse kliimakriisi ohvrite päeva. Päev kutsuti ellu 2023. aastal. Päeva eesmärk on mälestada kliimakriisi ohvreid ja suurendada teadlikkust kliimamuutuste pidurdamise ja muutuste mõjuga kohanemise viisidest.  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta