Palav suveaeg avaldab mõju ka loomadele ning seetõttu tuleks neile osutada ka enam tähelepanu. Suvekuumuses tuleb tavalisest rohkem jälgida, et loomadele oleks tagatud piisav kogus värsket vett ning võimalus varjuda kuuma päikese eest.

Lemmikloomi ei tohiks kindlasti jätta paika, kus puudub ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuv varjualune.

Lubamatu on jätta loomi tundideks autosse või mõnda muusse suletud kohta, kus tekib kuumarabanduse oht. Päikese mõjul muutub auto mõne hetkega väga kuumaks ja ka paokile jäetud aknast pole abi. Tavalisel suvepäeval temperatuuril 21 kraadi C võib pargitud autos tõusta temperatuur ligi 49 kraadi C-ni ning seda isegi siis, kui auto on pargitud varjulisse kohta. Kuumarabandus võib tekkida väga lühikese ajaga, mistõttu pole soovitav jätta looma soojadel suvepäevadel autosse ka lühikeseks ajaks. Isegi sõitvas autos võib tekkida kasvuhooneefekt - temperatuur tõuseb ja õhk ei liigu.

Väliskeskkonna liiga kõrge temperatuuri korral ei suuda loom end ise jahutada ning kehatemperatuur hakkab kiiresti tõusma. Kuumal päikesepaistelisel päeval ei ole soovitav minna loomaga ka pikemale jalutuskäigule. Pikemad jalutuskäigud ja treeningud tuleks kuumal päikesepaistelise päeval sättida varahommikusse ja hilisõhtusse, kui on juba jahedam. Pikemale jalutuskäigule või autosõidule minnes tuleks võtta kindlasti loomale kaasa juua ning hele rätik, mida saab märjaks kastetuna loomale jahutamiseks pähe panna. Soovitav oleks väga kuumal suvepäeval pikemale autosõidule loomaga mitte minna.

Looma kehatemperatuuri tõustes hakkab tal halb, järgneb kuumarabandus ning see omakorda tingib teadvuse kaotamise, mis võib lõppeda looma surmaga. Kuumarabanduse tunnused on kiire hingamine, kael õieli, keel suust väljas, ilastamine, nõrkus, kehatemperatuur üle 41 kraadi C, südame pekslemine, erepunased limaskestad, oksendamine, kõhulahtisus, šokk, uimasus, tasakaalu- ja teadvusekaotus. Kerge kuumarabanduse vastu aitab loomale külma vee (mitte jääkülma) andmine ja temperatuuri kiiremaks alandamiseks kastmine jaheda veega. Märjaks tuleks kasta ka looma pea või panna pea peale külmakott vältimaks ajuturse tekkimise ohtu. Kasuks tuleb ka looma jalgade masseerimine parandamaks vereringet. Vajadusel tuleks kindlasti pöörduda veterinaararsti poole.

Märgates kuumarabanduse tunnustega looma, tuleks võimalusel anda loomale esmaabi - toimetada loom varjulisemasse kohta, anda talle külma vett, kasta jaheda veega, seejärel jälgida looma seisundit ning võimalusel otsida kontakti loomaomanikuga. Märgates kuumal suvepäeval autosse jäetud lemmiklooma, tuleks jätta meelde sõiduki registreerimisnumber, värv, mudel ning otsida sõiduki omanikku lähedal asuvatest kauplustest, poodidest vms kohtadest. Kui tundub, et loomal on halb ning esinevad kuumarabandusele iseloomulikud tunnused, tuleks pöörduda politsei poole või Eesti Loomakaitse Seltsi infotelefonile 52 67 117 ning teavitada abitus olukorras olevast loomast lisades vajalikud andmed (sõiduki asukoht, registreerimisnumber, värv ning mudel). Soovitav oleks enne lahkumist ära oodata politsei või omaniku saabumine.