Narva linnavolikogu võttis vastu otsuse, mille kohaselt peavad kõik omavalitsuse territooriumil elutsevad kassid olema kas kastreeritud või steriliseeritud ja kiibistatud. Otsus hakkab kehtima uuest aastast ja selle eesmärgiks on kontrolli all hoida kasside arvukust ning lahendada kodutute kasside probleemi. Eesti Loomakaitse Selts hindab otsust julgeks ja õigeks.

Kuigi Narva tänavatel hulkuvaid kasse naljalt ei näe on kasside varjupaigad loomadest pungil. Ainuüksi Kassitoa nimelises varjupaigas elab praegu umbes kolmsada kassi. Nende arv kasvas aasta jooksul saja võrra. Varjupaigal õnnestub ühe kuu jooksul uude kodusse ära anda kuni viis kassi. Samal ajal tuuakse varjupaika kümme uut looma asemele.

Julia Tuštšenko, Narva linnamajandusameti korrakaitseteenistuse juhi, sõnul tuuakse varjupaika kassipoegi peamiselt kodudest. Eriti hull on olukord aiamaadel, kuhu lemmikloomad suveks kaasa võetakse ja lastakse neil looduses vabalt paljuneda.

"Mina lugesin kuskilt, et kolm kassi, kui kõik need kassipojad jäävad ellu, siis kolme aasta pärast on 12 000 kassi. Kassid sünnitavad väga palju. Ainuke võimalus lahendada seda probleemi on vähendada nende arvu," ütles Tuštšenko.

Volikogus otsuse vastuvõtmisel kasside steriliseerimise ja kastreerimise nõue ei tekitanud erimeelsusi.. Probleem seisneb vaid uute reeglite täitmise tagamises.

Linnavalitsusel on palgal kolm ametnikku, kes lisaks parkimise ja ebaseaduslike prügilatega tegelemisele peavad hakkama kasside steriliseerimist ja kiibistamist kontrollima. Volikogu loodab elanike seadusekuulekusele aga ka korteriühistute abile.

Opositsiooni kuuluva fraktsiooni Meie Narva volinik Jana Kondrašova ei usu, et korteriühistud kasse kontrollima hakkavad.

"Mina elan majas, kus on palju kasse ja koeri ja kas meie korteriühistu esimees on üldse nõus seda kontrolli ja järelvalvet teostama? Ma ei usu sellesse, see on nii raske töö ja nii palju pingutust temale," ütles ta.

Narva linnavolikogu aseesimees Jelena Pahhomova tunnistas, et kasside steriliseerimise ja kastreerimise nõue tekitas volikogu komisjonides palju vaidlusi

"Me vaidlesime, millise sõna me määrusesse kirjutame, kas steriliseerimine on "kohustuslik" või steriliseerima "peab". Valisime leebema variandi, sest saame ju kõik aru, et iga kassiomanik seadust täitma ei hakka. Et kui on kohustus, siis tuleb vastuvaidlematult täita, aga kui peab, siis oleneb täitmine inimese suhtumisest reeglitesse," rääkis Pahhomova.

Määruse eestikeelses tekstis on kirjas, et Narvas peetav kass peab kandma mikrokiipi, kuid kass tuleb lasta loomaarstil steriliseerida või kastreerida.

Nõuete eiramise eest ette nähtud trahv, mis võib ulatuda kuni 960 euroni. Seda lubatakse rakendada ainult nende kassiomanike suhtes, kes naabreid häirivaid kassikolooniaid peavad.

Kui palju narvakate kodudes praegu kasse elab, sellele ei oska keegi hinnangut anda, kuid linnavõim avaldab lootust, et mingit aimu saab tuleval aastal, kui kiibistamine kohustuslikuks muutub.

Loomakaitsjad kiidavad otsust

Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) hinnangul on tegu õige otsusega, millega pannakse piir kodutute loomade arvu kasvule. Ka koduste kasside kastreerimine ja steriliseerimine on seltsi jaoks mõistlik lahendus.

"Narva poolt on tegu julge otsusega. Tõenäoliselt tuleb teha erandeid tõuloomade aretajatele, kuid muid otseseid vastuolusid me seaduses ei näe. Usume, et see aitab saada kodutute loomade arvu kontrolli alla," ütles ERR-ile ELS-i kommunikatsioonijuht Geit Karurahu.

Hulkuvad ja kodutud kassid on Eestis endiselt väga suur probleem.

Karurahu hinnangul võib lemmikloomade lõikamata jätmist pidada üheks põhjuseks, miks loomakaitsjad peavad lahendama jätkuvalt probleeme, mis seotud lemmikute hülgamisega, abitusse seisundisse jätmisega või lausa juhtumitega, kus leitakse uputatud või muul moel tapetud loomapoegi.

Samuti leidub Eestis veel kassikolooniaid, mis saavad alguse hüljatud või vabakäigul elavatest lemmikutest, kes on saanud valimatult paljuneda.

"Lemmikloomade steriliseerimine ja kastreerimine on tegelikkuses üks tõhusamaid viise vähendada kodutute loomade arvu. Kuna inimesed ei täida loomakaitseseadust ja lasevad oma lemmikuid tänavale hulkuma, siis on oluline, et steriliseeritud ja kastreeritud oleksid ka kodukassid," märkis Karurahu.

ELS-i jaoks on oluline lemmikloomade kiipimine ja registreerimise kohustus ning üle-eestilise registri loomine.

"Selle nimel Eesti loomakaitse selts on juba aastaid teavitustööd teinud ja loodame mõne aasta jooksul kiipimise ja registreerimise üle Eestilise kohustuseni ning ühtse registrini ka jõuda," ütles Karurahu.

Narva linna volikogu otsus on praegu kõige julgem avaldus, mis siiani kodutute kasside arvu piiramiseks tehtud. Samas näiteks Luunja vallas on soovituslik hajaasustuses elavad kassid soovimatute järglaste vältimiseks steriliseerida või kastreerida.

ELS kutsus juba kümme aastat tagasi üles loomaomanikke oma lemmikuid steriliseerima ja kastreerima.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta