Aina sagedamaks on muutunud juhtumid, kus metsloom satub meie koduaeda või asulasse. Kui mõne inimese jaoks on see tore vaatepilt, siis teises tekitab see aga hirmu ja viha, mis kahjuks liiga tihti päädib metslooma maha laskmisega. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) ja Metsloomade Taastuskeskus (Imeloomade Selts) jagavad soovitusi kuidas tunda ennast turvaliselt ning samal ajal arvestada ka metslooma vajaduste ja õigustega.

Kui koprad näevad, et neil on turvalisem elada asula veekogus, karu leiab metsanurgast mesilastarud, kus mugavalt maiustada või põder saab suurema vaevata kõhu täis õunaaias, siis ega loom aru ei saa, et teeb midagi valesti, vaid tema leidis turvalise elukoha või kerge saagi.

„Loomad ei ole rumalad ka nemad eelistavad toitu hankida sealt kus on mugavam ja kus on seda rohkem või seada ennast elama kohta, kus vaenlasi on vähem. Põhjuseid miks loomad asulatesse luusima tulevad võib olla mitmeid – nad on inimestega harjunud, neilt on ära võetud nende elukoht, nad on jäänud ilma oma karjast, nad on avastanud, et elu koos meiega on turvalisem ja mugavam, “ lisas ELSi juhatuse liige Geit Karurahu.

Inimestena võiksime loomade käitumist mõista ning iga kord kui loom meie arvates midagi valesti teeb ei tohiks olla lahendus looma hukkamine. Kahjuks on Eesti Loomakaitse Selts viimasel ajal kokku puutunud mitmete juhtumitega, kus metsloomadest vabanemiseks on valitud just looma tapmine või hirmutamine looma vigastades.

„Kui inimesed oma koduhoovi või asulasse metsloomi ei soovi, siis kõige mõistlikum on teha ennetustööd ehk muuta elupaik selliseks, et loom sinna tulla ei taha. Selleks on väga palju erinevaid viise ja loomulikult osa neist nõuab ka kulutusi. Kuid paratamatult on ennetustöö ainuke viis probleemide vältimiseks ja ka loomasõbralikum. Loomulikult on abinõud teised, kui teatud liigi arvukus on kasvanud,” kommenteeris Metsloomade Taastuskeskuse projektijuht Katrin Kivi.

Koduaiast ja loomakarjast hoiab metsloomad eemale korralik tara, mis on piisavalt kõrge ja tihe, et uluk sellest üle ega vahelt läbi ei tule. Kodulindude kaitseks saab ehitada väliaediku, mille seinad ulatuvad ka maa alla ja on pealt suletud. Prügikastid ja muud kohad, kust loomad süüa võivad leida, peaks hoidma lukus või suletud nii, et metsloomad sinna ligi ei saa. Koduloomad ja mesilased tasuks hoida lähemal kohtadele, kus inimesed läheduses liiguvad. Puid saab kaitsta nt kobraste eest kattes nende tüvi tiheda traatvõrguga. Kindlasti ei tohi metsloomi kodu lähedal toita ega muul moel inimesega harjutada.

Kui metsloom on juba jõudnud kohta, kus ta ei ole teretulnud siis tuleks loom minema hirmutada. Kindlasti ei tohi seda teha ulukit vigastades või tema elu ohtu seades. Keelatud on looma tulistamine õhkrelvaga. Reeglina ehmatab uluki minema kõva pauk või lärm. Mõne looma puhul aitab pimedas valgus või sellega vilgutamine.

Eesti Loomakaitse Selts ja Metsloomade Taastuskeskus palub inimestel metsloomade olemasoluga arvestada ning nende eemale hoidmiseks kasutada loomasõbralikke viise.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta