Tänavu läbiviidud niidurüdi loenduse kohaselt pesitses paare ligi kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal.

Keskkonnaaamet loendab koostöös Läänemaa Linnuklubi ja Eesti Ornitoloogiaühingu kahlajatöörühmaga igal aastal esimesse kaitsekategooriasse kuuluva niidurüdi arvukust kõige olulisematel pesitsusaladel. Mullu pesitses rannaniitudel rekordliselt väike arv niidurüdisid, 90 paari, tänavu aga loendati pesitsevaid paare kokku ligi 118.

Lisaks hooldatavate rannaniitude pindala suurenemisele oli 2010. aasta kevad ilmastiku poolest pesitsemiseks soodus - polnud ulatuslikke üleujutusi ega pikka põuaperioodi.

Niidurüdi jaoks väga olulisi pesitsusalasid on rannaniitudel kaksteist. Need paiknevad Läänemaal, Hiiumaal, Saaremaal ja Pärnumaal. Kõige rohkem rüdisid pesitseb Matsalu rahvuspargis. Lisaks arvukuse loendustele pööratakse üha enam tähelepanu liigi pesitsusedukuse kindlaksmääramisele. 2010. aastal alustati koostööd Oulu ülikooliga, et selgitada rüdide omavahelist sugulusastet. Kui isendeid on liiga vähe, on sunnitud omavahel ristuma lähisugulased, mis viib mitmesuguste geneetiliste probleemideni ja võib põhjustada liigi väljasuremist.

Väikese kurvitsalise - niidurüdi - Läänemere populatsioon on levinud vähestes riikides -Eestis, Taanis, Rootsis ja Soomes. Liigi arvukus on kõikjal kiiresti langenud, ka Eestis, kuid meie populatsioon on Läänemeremaade suurim. Arvukuse languse peamine põhjus on sobiva elupaiga puudus - palju rannaniite on hooldamata (karjatamata, niitmata) või kehvasti hooldatud, lisaks pakuvad sealsed kõrgemad rohu- ja põõsatukad sobivat varjet väikekiskjatele. Parim pesitsusala rüdi jaoks on madala rohustuga rannaniit, kus madalad mättakesed vahelduvad vesiste lohkudega ja veepiiril ei kasva pilliroogu.

Allikas: Keskkonnaamet

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta