Täna alustati Merimetsa rohealal endise kõrgepingeliini trassil kahepaiksete elutingimuste parandamiseks tiikide rajamist.

Uuringute järgi on Merimetsa kahepaiksete poolest üks liigirikkamaid rohealasid Tallinnas, seal elab neid mitu liiki: rohukonn, rabakonn, harilik kärnkonn ja tähnikvesilik. Ent Merimetsas napib nende kudemiseks heas seisundis veekogusid. Seetõttu alustati täna kahepaiksete elutingimuste parandamiseks nende tiikide taastamisega. Kokku on kavas rajada piirkonda viis tiiki.

„Põhja-Tallinnas asuv Merimetsa roheala on oma mitmekesiste looduskooslustega oluline linna elurikkuse tugiala. Tiigid hakkavad piirkonnas ka laiemalt toetama veekogudega seotud elustikku, olles näiteks heaks toitumisalaks nahkhiirtele. Tallinna olulise rohekoridori Putukaväila alal paiknedes toetavad tiigid ka kogu Putukaväila elustiku mitmekesisust ja loodushariduslikku potentsiaali nii linnarahva kui ka ümbruskonna koolide jaoks,“ ütles Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhtivspetsialist Matis Mägi.

Kaevetööde käigus süvendatakse olemasolevaid lompe, kaevatakse sisu välja ning rajatakse laugete kallastega pinnaseveetoitelised tiigid. Tööga alustatakse praegu oktoobris ja viiakse lõpule järgmise aasta suvel kuivemates ilmastikutingimustes.

„Olukord oli kriitiline, et piirkonnas elavate kahepaiksete asurkonnad saaksid säilida. Kõige kehvem on olukord endise kõrgepingeliini trassi alal, kus madalaveelised lombid suveks kuivavad, mistõttu sigimine neis ebaõnnestub. Olemasolevad tiigid puhastatakse ja pisut süvendatakse. Et saame kudemisalad tagasi ja kahepaiksed seal edasi elada,“ ütles tiikide kaevamistöid juhendav kahepaiksete ekspert, Tartu Ülikooli abiprofessor Riinu Rannap, kellel on kahepaiksete elupaikade taastamisel pikaajalised praktilised kogemused.

Töid koordineerib Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet koostöös Põhja-Tallinna linnaosavalitsusega.

Linnalooduse ja -loomade elupaikade parandamisega tegeles ka Tallinna rohelise pealinna aasta elurikkuse talgute programm, millest võttis osa mitusada linnakodanikku. Näiteks toimusid talgupäevad kivisisaliku elupaikade taastamiseks Pääsküla rabas, lindude pesakastide hooldamiseks Nõmmel ja Kristiines ning niitude taastamiseks Paljassaares, et luua paremad tingimused ka kahepaiksetele.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta