Tallinna linn esitas taotluse, et saada Mission Zero Academy (MiZA) jäätmeteta majandamise sertifikaadiga kandidaatlinnaks ning on sellega ühtlasi esimene Eesti linn, kes sertifitseerimisprogrammiga liitub.

Zero Waste linnade programm on Zero Waste Europe’i algatus, mille eesmärk on aidata linnadel üle minna jäätmeteta majandamisele. Sertifitseerimisega loob linn tugeva raamistiku, et muuta oma ambitsioonid konkreetseteks sammudeks. See aitab Tallinnal oma strateegiat täpsustada, elanikke rohkem kaasata ja kiirendada üleminekut jäätmetekke vähendamise praktikatele ning materjalide ringlussevõtule.
 
Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski sõnul saavad linnad olla muutuste eestvedajad olukorras, kus riiklikud otsused viibivad.

„Soovime, et loodusvarasid ja elukeskkonda koheldaks sama suure lugupidamisega nagu kaasinimesi. Tallinn tahab olla nutikas ja uuendusmeelne nagu tema elanikudki – investeerida, mitte raisata; kaitsta, mitte saastata. Just seda jäätmeteta majandamise linnaks saamine tähendabki.”
 „Zero Waste liikumine on näidanud, et linnad suudavad jäätmeteket tõhusalt vähendada. Tallinnas arendame sihipäraselt taristut, mis toetab ringmajandust ja aitab elanikel teha keskkonnahoidlikke valikuid. Loodan, et liitumine Zero Waste linnade algatusega soodustab ka ringmajandusel põhinevate ärimudelite teket ning valdkonna laiemat arengut,“ ütles Tallinna abilinnapea Margot Roose.
 
„MiZA-s inspireerib meid eriti Tallinna juhtroll pealinnana – see saadab kogu Euroopale tugeva sõnumi, et jäätmeteta majandamisele üleminek on võimalik ja vajalik ka suure omavalitsuse tasandil,“ lausus Mission Zero Academy direktor Kaisa Karjalainen. 

Tallinna eesmärk on tõsta liigiti kogutud olmejäätmete osakaalu 66 protsendini aastaks 2026 ja 70 protsendini aastaks 2030, suurendada ringlussevõtu määra vähemalt 65 protsendini aastaks 2035 ning vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete osakaalu alla 5 protsendi juba aastaks 2026. Samuti plaanib linn lõpetada sorteerimata jäätmete põletamise ning seada üldise jäätmetekke vähendamise eesmärgi 2026. aasta märtsiks.
 
Linn on jäätmevaldkonnas juba loonud tugeva aluse: linnal on kehtiv jäätmekava aastateks 2022–2026 ning arengustrateegia „Tallinn 2035“. Tallinn oli ka esimene Euroopa linn, kes rakendas Euroopa Liidu ühekordsete plasttoodete direktiivi, andes selge eelise korduskasutatavate lahenduste kasutamisele avalikel üritustel. 2023. aastal tekkis Tallinnas 362 kg olmejäätmeid elaniku kohta, mis on märgatavalt alla Euroopa Liidu keskmise (511 kg, Statista andmetel). 2024. aasta oktoobris avas linn esimese ringmajanduskeskuse, teine keskus valmib 2025. aasta lõpuks. Lisaks on eesmärk kujundada kõik Tallinna jäätmejaamad ringmajanduskeskusteks, kus pakutakse elanikele võimalusi esemete parandamiseks, korduskasutuseks ja keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.
 
Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna juhtivspetsialist Liina Kanarbik märgib, et linnal on arenguruumi.

„Kuigi meil on palju põhjust uhkust tunda, oleme ka linn, mis ei täida veel ELi ringlussevõtu eesmärke – nagu paljud teisedki. Loodan, et liitumine MiZA jäätmeteta majandamise sertifikaadiga annab meile vajaliku tõuke nende eesmärkide saavutamiseks.“

Zero Waste Estonia SA tegevjuht Marianne Sepa sõnul on tee Eesti esimese jäätmeteta majandamise linnani on olnud aastatepikkune siht.

„Tallinn on juba juhtiv linn kestlikkuse valdkonnas ning loodame, et nende eeskuju inspireerib ka teisi Eesti omavalitsusi seadma ambitsioonikaid eesmärke ning aktiivselt tegelema jäätmete vähendamise ja ringmajanduse edendamisega. Tallinnale on valitud teekonnal toeks Zero Waste Estonia mentor Kristiina Kerge.“
 
„On väga rõõmustav, et Tallinn on esimene Eesti linn ja esimene Euroopa pealinn, kes MiZA sertifikaadiga liitub. Hoolimata keerulistest oludest maailmas näitab see, et jätkuvalt on linnu, nagu Tallinn, kes mõistavad vajadust muutusteks ja on valmis töötama koos kogukonnaga, et need ellu viia,“ kommenteeris Zero Waste Europe’i kohaliku tasandi jäätmeteta majandamise programmide juht Jack McQuibban.
 

Zero Waste linnade programm koondab endas Euroopa ekspertide teadmised ja parimad praktikad, et toetada kohalikke omavalitsusi keskkonnasäästlike lahenduste elluviimisel. Programmi veab Brüsselis asuv Zero Waste Europe koos oma liikmesorganisatsioonidega üle Euroopa. Omavalitsuste sertifitseerimise ja mentorlusega tegeleb Zero Waste Europe’i allüksus Mission Zero Academy, mis hindab tegevusi rahvusvahelise metoodika alusel ning pakub linnadele sisulist tuge ja tunnustust.
 
Zero Waste sertifitseerimisprotsess koosneb viiest etapist: omavalitsuse huviavaldus, tegevuskava loomine, süsteemi rakendamine, sertifitseerimine ja iga-aastased parendused. Lõplik sertifikaadi tase sõltub linna seatud eesmärkidest ja nende elluviimise mõjust.
 
Uudis Tallinna kandideerimisest avalikustati Hispaanias Barcelonas toimuval Zero Waste Festivalil, mis on osa rahvusvahelisest jäätmeteta majandamise päeva tähistamisest (30. märtsil).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta