„Konkursile esitatud projektidesse on osalised panustanud palju oma jõudu ja aega, et meid ümbritsevat keskkonda hoida ja seda paremaks muuta. Olgu tegu suur või väike, igaüks neist on eeskujuks teistele ja motiveerib liikuma keskkonnahoidlikuma elu poole,“ kommenteeris keskkonnaminister Mati Raidma.

Võit läks jagamisele kahe projekti vahel, mis paistsid teiste seast silma suure mõjuga. 4474 euro suurust preemiat ja tiitlit jagavad omavahel SA Things loodud kuhuviia.ee kaardirakenduse eest ja MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing aasta jäälinnu projekti eest. Ka rahvahääletuse võitis ülekaalukalt just jäälinnu projekt.

Kuhuviia.ee on kaardirakendus, mis aitab inimesel hõlpsalt leida lähima jäätmekeskuse või kogumispunkti, kuhu viia näiteks vanu riideid, elektroonikat, mööblit, taarat, pakendeid, ehitusprahti jne. Tänaseks on veebilehele koondatud üle 5300 kogumiskoha andmed.

Aasta linnu projektiga tutvustasid ornitoloogid jäälindu väga paljudele Eestimaa elanikele, kes tänu sellele oskavad edaspidi jäälindu looduses tähele panna ja väärtustada. Jäälinnuaasta paistis silma oma tegevuste mitmekesisuse, laia haarde ja kaasamisega ning omas ka olulist looduskaitselist tulemust - viidi läbi jõgede linnustiku inventuur, korraldati joonistusvõistlusi ja koguti vaatlusandmeid. Aasta innustas ka paljusid teisi asutusi jäälinnuga seotud tegevusteks. 

Tunnustused pälvisid konnade päästmine ja masuudikoristus rannalt. Porkuni kool korraldas konnade päästmise talgud, et päästa kahepaikseid kevadrände ajal autorataste all hukkumisest. Kooli õpilased ja õpetajad koos külaelanikega päästis teelt üle tuhande konna. Konnad on head kahjurite hävitajad ja iga konna elu päästmine on heategu loodusele.

Val Rajasaar, Katre Kuusik, Nele Nõu, Kady-Ann Sutt, Agni Kaldma ja Aare Kasvandik said tunnustuse Harku vallas Suurupi-Muraste-Tilgu randa jõudnud masuudireostuse koristamise korraldamise eest. Reostuse kokku korjamisel tehti kiiret ja head koostööd ning kaasati sadu vabatahtlikke. Kuna Muraste piirkonnas pesitseb palju linde, oli kiire tegutsemine ranna puhastamisel eriti oluline. 

Konkursi eesmärk on tunnustada neid, kes on oma tegude ja ettevõtmistega viimase 12 kuu jooksul kõige enam panustanud keskkonna heaks. Kõik võitjad ja tunnustatud saavad õiguse kasutada enda tutvustusmaterjalides keskkonnamärgist. Konkursile esitati kokku 13 projekti, mille seas levinumad märksõnad olid kogukondlik tegevus ning keskkonnahoidlik mõtteviis ja keskkonnateadlikkus. Aasta Keskkonnateo auhinda annab Keskkonnaministeerium välja 11. korda. 

Kõikide Aasta Keskkonnateo kandidaatidega saab tutvuda Keskkonnateo kodulehel.

Auhindade jagamise ürituse fotod leiate Bioneeri Facebookist: www.facebook.com