Teenusmajanduse Koja eestvõttel ja koostöös Eesti Juristide Liidu ja majanduslehega Äripäev läbi viidud 2024. aasta parima ja halvima seaduse konkursi žürii tunnistas möödunud aasta parimaks seaduseks jäätmeseaduse muudatused ning halvimaks nn kobarmaksuseaduse, millega korraga kehtestati nii julgeolekumaks, mootorsõidukimaks, käibemaksuseaduse muutus kui maamaksuseaduse muutus.

Kuna tänavuse konkursi fookuses oli selgelt halduskoormuse ja bürokraatia ohjeldamine, siis võitja – jäätmeseaduse muudatustega – lihtsustati avalikust ruumist romude eelmaldamist ja võimaldati lihtsamalt kustutada registrist sõidukeid lammutustõendita. Žürii hinnangul aitab selline bürokraatia vähendamine selgelt kaasa Eesti elukeskkonna parandamisele.

Halvima seaduse tiitli pälvinud maksumuudatuste kobarseadusel (julgeolekumaks, mootorsõidukimaks, käibemaksuseaduse ja maamaksuseaduse muutmine) oli küll õilis eesmärk – tugevdada meie julgeolekut läbi täiendavate tulude laekumise, kuid  niivõrd olulise maksumuudatuse tegemiseks puudus poliitiline mandaat. Erakonnad välistasid poliittehnoloogilistel põhjustel valimiste eel maksutõusu teemad („lugege mu huultelt“) ja tagantjärele õigustasid valijatele valetamist sellega, et põhiseadus keelab valimiskampaanias maksutõust üle arutleda. Žürii hinnangul oli kobareelnõu menetlemine krobeline, kaasamine puudulik ning seaduse vastuvõtmise tulemusena on ohus Eesti maksusüsteemi lihtsus, ühetaolisus ja konkurentsivõime.

 Jooksva aasta kasumilt (mitte jagatavatelt dividendidelt nagu senini) ettevõtete tulumaksu kehtestamise mõju toodab juurde bürokraatiat ja ebaselgust. Täiendav ettevõtte tulumaks ja kahe arvestussüsteemi juurutamine vähendab aruandluse läbipaistvust ja võib viia kasumite optimeerimiseni. Maksuameti halduskoormus kasvab, sest uue maksu kogumiseks on vaja IT-süsteemi ja täiendavat järelevalvet. Mootorsõidukimaksu puhul ei saanudki selgeks, mis on eesmärk lisaks riigieelarve tulude suurendamisele – on selleks keskkonnakaitselised huvid või midagi muud. Käibemaksuseaduse täiendamisel unustati kaasata üks sihtgruppidest investorid, riigil puudus valmisolek praktilisteks raamatupidamislikeks lahendusteks, et jälgida investeerimistehinguid ja  tulemusena pidi MTA saatma investoritele välja 24 000 maksunõuet.

Žürii esimehe, Teenusmajanduse Koja juhatuse liikme ning vandeadvokaadi Allar Jõksi sõnul esitati tänavu juba 10. korda toimunud konkursile kokku 20 isiku ja organisatsiooni poolt üle 20 kandidaadi Riigikogu poolt 2024. aastal vastu võetud seaduste seast. Parima ja halvima seaduse välja valinud žüriisse kuulusid  Guido Viik, Igor Rõtov, Priidu Pärna ja Allar Jõks.

Parima ja halvima seaduse konkursi eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele. Tänavune konkurss keskendus  konkurentsivõimelisema õiguskeskkonna kujundamisele ja bürokraatia vähendamisele. Parima seaduse kategoorias osalesid seadused, mis suunatud bürokraatia või halduskoormuse vähendamiseks (erinevad kooskõlastamised, load jms). Halvima seaduse kategoorias osalesid seadused, mille tulemusena halduskoormus ja bürokraatia suureneb. 

„Arutades žürii liikmetega olukorda, jõudsime konsensusele, et tänases ühiskonnas on kuhjuva halduskoorma halvimaks tagajärjeks vabaduste hiiliv kadu ning kodanike otsustusautonoomia vähenemine. Demokraatlik ühiskond rajaneb aga autonoomsete kodanike vabadel valikutel. Seetõttu uuristab autonoomia erosioon ja „rohkem riiki“ meie ühiskonnakorralduse vundamenti ja lõhub väljakujunenud usaldussidemeid. Seadused ei kehtesta enam üksnes eesmärki, vaid ka kirjutavad jäigalt ette, kuidas peame eesmärgini jõudma,“ selgitas Jõks nii parima ja halvima seaduse konkursi kui ka kõigi teiste bürokraatia ohjeldamisele suunatud algatuste tähtsust. Koostöös Äripäevaga käivitab Teenusmajanduse Koda ka bürokraatiaradari, mis hakkab Jõksi sõnul igakuiselt avaldama ministeeriume, mis on halduskoormuse tõstmisega silma hakanud. 

„Teenusmajanduse Koja vaates on üldtunnustatud tõde, et vähem ametkondlikke loamenetlusi, kooskõlastamisi ja mittevajalike nõudeid võrdub vähema riigikulu ja parema ärikliimaga,“ märkis ta ning meenutas, et eelmise aasta suvel uuendatud valitsusleppes lubasid RE, SDE ja E200:

1)    kehtestada reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada. 

2)    Vähendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete aruandluskohustust ja kontrolle.

Jõksi sõnul soovib Teenusmajanduse Koda koostöös avalikkuse, meedia ja teiste ettevõtlusorganisatsioonidega luubi alla hoida eeltoodud lubadusi, et iga uue halduskoormust suurendava nõude kehtestamise eelduseks on olemasoleva nõude tühistamine.

„Senine kümne korra kogemus parima ja halvima seaduse väljaselgitamisel kinnitab, et uue valitsuse tööle asumisel unustatakse paljud lubadused kiiresti. Seni kuni õigusloome põhineb veendumusel, et ettevõtja on ebausaldusväärne ja kodanik rumal, seaduste vohamisele piiri panna ei õnnestu,” kommenteeris Allar Jõks.

Teenusmajanduse Koda peab oluliseks, et riik järgiks koja poolt juba 2010. aastal sõnastatud hea õigusloome tava, mille eesmärgiks on tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet. Hea õigusloome tava näeb ette, et õigusakti eelnõu mõjusid peab põhjalikult kaaluma, et seadus tõstaks Eesti konkurentsivõimet.

Teenusmajanduse Koja taust

2010. aastal asutatud Teenusmajanduse Koda esindab targa äri vabakonda Eestis, mille liikmeskonna moodustavad ettevõtted, mille põhivara on inimesed ja teadmised - oskused ning kes pakuvad kõrge lisandväärtusega teadmusmahukaid teenuseid. Koja liikmeskonna moodustavad peamiselt edumeelsed IT-, tehnoloogia-, meditsiini-, finants-, õigus-, konsultatsiooni ning loomevaldkonna ettevõtted. 

Teenusmajanduse Koja liikmed väärtustavad tulevikku suunatud innovaatilisi ideid ja ärimudeleid ning häid inimesi. Lisaks eelnevale ka head teenusedisaini, tehnoloogiakasutust ning vastutustundlikku ja säästlikku arengut. Koja liikmete jaoks on oluline, et Eesti majanduslikku potentsiaali toetaks kaasaegne haridussüsteem, tööjõu- ja maksupoliitika ning tegevused, mis kujundavad Eestit kui atraktiivset investeerimissihtkohta. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta