Saare maakond toob toidupiirkonna aastal esile põnevad merelised maitsed ja kestliku eluviisi. Saarte elanikud on läbi sajandite säilitanud oskuse elada loodusega kooskõlas ja planeerida oma toidulauda selliselt, et jagub ka homseks.

Kuna saarerahva toidukultuuri alustala on kala, siis on saartel põlvest põlve edasi antud oskusi vilunult kala kuivatada, soolata ja suitsutada. Kohalike toiduaualt ei puudu Muhu leib Saaremaa võiga ja suitsukala. Saartele iseloomulik kadakane maik on leidnud oma koha nii siirupis, marmelaadis kui ka sinepis.

„Saaremaa, Muhu ja Ruhnu toidupiirkonna kontseptsioonis jääb kõlama kestlikkus, tugev piirkondlik identiteet ja toidukultuur, mille keskmes on erinevatel viisidel valmistatud kala. Värskelt valminud kalatarbimise uuring näitas, et eestlased peaksid tasakaalustatud toitumiseks sööma märksa rohkem kala. Usun, et maitsvate kalaroogade valmistamist ja söömist ning kestlikku toiduga ümberkäimist ongi meil nüüd kõigil hea võimalus saartele õppima minna,“ kommenteeris Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Saarte toidupiirkonna projektijuht Angela Nairis selgitas, et aasta toidupiirkonnaks kandideeriti selleks, et saarte kaasaegne toidukultuur Eestis rohkem pildile tuua. Saare maakonna kolm saart teevad omavahel tihedat koostööd, mistõttu on loomulik, et toidupiirkonna tiitlit taotleti üheskoos. Toidupiirkonna aasta on ühtlasi hea võimalus Ruhnu suuremalt pildile tuua, sest Ruhnu ja selle kohalik toidukultuur on paljudele tundmatud.

Nairis lisab, et toidupiirkonna aasta keskendub saarluse tänasele päevale ja uuendusmeelsusele. Eesmärk on esile tuua saarte elanike nüüdisaegsed traditsioonid ja tänada neid pühendumuse eest saarluse ja kohalike traditsioonide hoidmisel.

Saareliste maitsete aasta avaüritus peetakse 18. mail peona, kuhu on oodatud kõik huvilised. Avaürituse keskmes on kokad kolmelt saarelt, kes panevad koos kohalike külakogukondadega kokku vägeva laua. Ka avaürituse muusikalised etteasted toovad lavale muusikud kõigilt kolmelt saarelt.

Aasta toidupiirkonna tiitlit on varem kandnud ja oma kandi maitseid külastajatega jaganud Mulgimaa, Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti ja Järvamaa. Nädala lõpus lõpetatakse Tõrvas pidulikult Mulgimaa maitsete aasta ning toidupiirkonna sümboliks olev rändkahvel liigub juba mais edasi Saare maakonda.

2024. aasta toidupiirkonna projekti Saare maakonnas viib ellu SA Saaremaa Turism koostöös MTÜ Saaremaa Toidufestivaliga.

Sarnased artiklid