Veinimaailm adapteerub järjest enam keskkonnateadlikus maailmas ning mahemärgis on laialt levinud nii kodu- kui ka välismaiste tootjate veinietikettidel. Tõusva tendentsiga lähevad kaasa veinide maaletoojad ning tarbijate kasvav nõudlus paisutab valikuid aasta aastalt veelgi. Suurepärane võimalus mitmeid uusi ja põnevaid mahetooteid degusteerida on 4.-5. aprillil Kultuurikatlas toimuval Veinimessil.
- Toit ja aiandus
- Ketri Leis, mitmekordne Eesti Aasta Sommeljee võistluste võitja
- 26. märts 2024
- Foto:Vein. Markus Spiske. Pixabay
Maheveini eelised
Vein on viinamarjadest kääritatud alkohoolne jook. See tähendab, et ennekõike Euroopa Liidu „rohelist lehekest“ ehk mahemärgistust kandva toote põhitooraine peab olema kasvanud vastavalt mahepõllumajanduslikele nõuetele, et loodushoidlikult saavutada tasakaalustatud mullastiku aineringlus ja viljakus. Põllul ei kasutata keemilist päritolu herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide ega väetiseid. Lisaks
on mitmete lisaainete kasutamine maheveinides keelatud ka keldriprotsesside käigus.
Konventsionaalses veinitootmises on lubatud kokku kuni 60 lisaainet. Näiteks lubatakse erinevaid pärmisorte, et alustada käärimisprotsessi, ja sulfiteid, et protsess lõpetada. Samuti happeid, et tõsta või hoopis alandada lõpptoote happesust. Lubatud on ka ained stabiliseerimiseks, selitamiseks, aroomide mõjutamiseks, samuti tanniin, suhkur, hape, tammelaastud, vesi ja hapnik, et rikastada veini maitset.
Ei kõlagi ju väga kehvasti. Aga kui ma toon välja sellised keerulised nimetused nagu lüsosüüm, ammoonium biosulfiid, kaltsium alginaat, karboksümetüültselluloos, polüvinüülpürrolidoon, karbamiid ja kaltsiumfütaat, mis on kõigest valitud nimetused lubatud lisaainetest, võtab silme eest kirjuks. Just selliseid aineid maheveinist ei leia.
Palju tähelepanu veinis leiduvatest lisaainetest saab sulfit ehk SO 2 ehk vääveldioksiid (E220). See on inimesele mõõdukas koguses ohutu lisaaine, ning tekib väikeses kontsentratsioonis jääksaadusena käärimise käigus (ka siidris, õlles, kombuchas, hapupiimas, -kapsas, -kurgis jm.) ning käitub loodusliku säilitusainena. SO 2 täiendav lisamine aitab ennetada soovimatute bakterite kasvu, hallitusseente teket, toiduaine maitse ja aroomide muutusi. Mahemärki kandva veini sulfitisisaldus peab aga olema, sõltuvalt stiilist, 20-30% võrra tavaveinist väiksem. Samas tähendab see ka veinimaja poolt pidevat valvesolekut, piinliku puhtuse hoidmist seadmetes ja torudes, et saadav vein ei nakkuks halbade bakteritega.
Veinid, mis arvestavad Maa ja kosmose vahelist seisu
Roheteemadel räägitakse veinimaailmas lisaks mahetoodetele üha rohkem ka biodünaamilistest ja naturaalveinidest. Mõlemad alluvad keemiavabale kasvatus- ja tootmismeetoditele. Bioloogilis-dünaamiline kompleks pärineb möödunud sajandi 20. aastatest ning võtab lisaks kemikaalivabadusele arvesse Maa ja kosmose vahelisi seise ning julgustab agrotehniliste võtetega elavdama mullastiku viljakust kasutades looduslikke väetisi, et tagada taimedele kättesaadava toorhuumuse kõrge tase, aidates kaasa pikaajalisele taimede ja loomastiku mitmekesisusele.
Veinivalmistamises tähendab see kuuseisu arvestamist ka keldritööde tegemisel. Samuti on piiratud veelgi suuremas mahus lisaainete ja sulfitite sisaldus. Sulfiteid on siin circa 10-15% vähem kui maheveinidel. Mitteametlik termin „naturaalvein“ peidab endas aga kõige vähem lisaaineid sisaldavat veini, milles kasutatud viinamarjad kasvavad mahedalt, mis käärib vaid viinamarjakestadel metsikult elava pärmi abil, mida mõjutatakse modernsete tehnikatega võimalikult vähe, mida tihti ei filtreerita ning kuhu lisatakse võimalikult vähe või üldse mitte sulfiteid. See on vein, mis vajab nautlejale rohkem selgitamist ja kogemust, et teda üldse mõista. Ka seda, tihti hägust jooki on kindlasti Veinimessil võimalik degusteerida.
Mitmed biodünaamilised ja mahedad veinivalmistajad ning viinamarjade kasvatajad täheldavad puhta majandamise eeliseid ja positiivset mõju lõpptootele. Ilma kõrvalise abita on viinapuu sunnitud ajama oma juured sügavamale pinnasesse, muutudes tugevamaks ja elujõulisemaks. Mullastiku elujõu taastudes saab väät parimaid toitained ega ole enam nii lihtsalt vastuvõtlik taimehaigustele. Kasvavad viinamarjad
on läbi puhta põllumajanduse kontsentreeritumad ning lõpptulemusena väljendub see veinimaitses külluslikuma maitsepaleti, komplekssemate maitsenüansside ja terroir’ ehk kasvukeskkonnale iseloomulike tunnuste parimate väljenduste näol.
Maheviinamarja istandike loomine kasvutrendis
Maheviinamarja istandikke on aasta-aastalt üha enam, ning roheline mõttelaad meie planeedi heaolu nimel on pidevas kasvutrendis. Möödunud aastal mahedalt majandavate viinamarjaistandikke omavate riikide top 5-st leiame Hiina, USA, Itaalia, Prantsusmaa ning Hispaania. Igaühes neis on maheveini osakaal 1-20% kogu tootmisest. Ehk siis tegelikult oleme veel lapsekingades ning arengupotentsiaali on
rohkem kui veel.
Maheveinindus ja kõik tema satelliidid biodünaamika järgijate ja naturaalveini valmistajate näol pakuvad avastamisrõõmu kõigile. Ühelt poolt sügavamad maitsenüansid, teisalt ootamatud üllatused häguste ja lausa oranži värvi jookide näol.
Veinimessi külastajad leiavad kindlasti põnevaid elamusi meie laia ampluaa maaletoojate hulgast, kus mahetooted on väljas nii Prike, Vins de France, Bestwine, Liviko kui Grappolo ja Duoteeki valikutes, kui nimetada vaid mõni. Kultuurikatla Black Box saali hõivavad 16 tootjat Lõuna-Prantsusmaalt, Languedocist, kellest suur hulk kasvatab veine just mahevõtteid kasutades.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta