Filipiinidel lõppenud eluslooduse kaitse konverentsil otsustati rangema kaitse alla võtta 34 ohustatud rändliiki, nende hulgas näiteks vaalhaid, kaelkirjakud ja aafrika lõvid. Eesti esindas kohtumisel koos Euroopa Komisjoniga Euroopa Liitu.

„Terve nädala kestnud läbirääkimiste käigus võeti vastu selle rahvusvahelise leppe ajaloos rekordarv otsuseid, eesmärgiga parandada erinevate rändliikide kaitset kogu maailmas. Seejuures ei piisa ainult liikide kaitsmisest näiteks salaküttimise eest, aga tuleb vaadata ka seda, mis toimub nende elukeskkonnaga,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Ülemaailmsete keskkonnaprobleemide, nagu kliimamuutused, mereprügi ja meremüra mõjude leevendamise nimel otsustasid riigid teha rohkem koostööd. Samuti arutati kuidas vähendada turismi negatiivset mõju rändliikidele, näiteks seda, kuidas tagada, et delfiine, vaalu või merikilpkonni paaditurismi või loomadega koos sukeldumisel ei häiritaks.

Lisaks rändliikide elukeskkonna parandamisele otsustati ka tugevdada 34 ohustatud rändliigi kaitset. Rangema kaitse alla võeti liigid, kelle rändeteid on inimtegevus oluliselt kahjustanud ja mis seetõttu kiiret abi vajavad, näiteks aafrika lõvid, kaelkirjakud, gepardid, šimpansid ning maailma suurim kalaliik vaalhai. „Kindlasti saame oodata paremat tulemust kui liigikaitsega tegelevad 123 konventsiooniga liitunud riiki ühesugustel alustel ja ühtemoodi. Eriti ohustatud liikide, näiteks ingelhai, kaspia hülge ja gobi karu puhul keelatakse ka nende jaht või püük,“ ütles asekantsler Lamp.

Samuti Eesti delegatsioonis olnud liigikaitse eksperdi Tiit Marani sõnul saab konverentsile tagasi vaadates öelda, et ühistegevus liikide kaitsel nii erinevate riikide kui rahvusvaheliste lepete nagu näiteks CITES (ohustatud liikidega kauplemine) ja Ramsar (märgalade kaitse) vahel muutub järjest olulisemaks, kuna loomad ei tea midagi poliitilistest piiridest.

Rändliigid on olulised nii kalanduse, põllumajanduse, metsanduse, turismi, kaubanduse kui mitmete teiste sektorite jaoks, mõjutades nii globaalset kui kohalikku majandust. Rändliikide olulisuse rõhutamiseks võeti kohtumisel vastu ka Manila deklaratsioon, mis puudutab kestlikku arengut. Manila deklaratsioon toob välja, et rändliikide kaitse ning selle tõhustamine on üheks oluliseks sammuks ka 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni kiideti heaks 1979. aasta 23. juunil Bonnis. Konventsiooniga on liitunud 123 riiki, lisaks ka Euroopa Liit. Konventsiooni eesmärk on korraldada rändloomade kaitset rahvusvahelisel tasandil kogu asuala ulatuses. Konventsioon kohustab sellega ühinenud riike säilitama ja taastama liigi väljasuremisohust päästmise seisukohast olulisi elupaiku, vähendama liigi isendite rännet tõsiselt takistavaid kahjulikke mõjutegureid ja vältima liiki ohustavaid või potentsiaalselt ohustavaid tegureid.

Maailma Rändliikide Konventsiooni osapoolte 12. kohtumine toimus 22.-28. oktoobrini Manilas Filipiinidel. Konventsiooni osapoolte kohtumine toimub iga kolme aasta tagant.

Nimekiri liikidest:

Šimpans, aafrika ulukeesel, prževalski hobune, 4 nahkhiire liiki perekonnast Lasiurus, lõvi, leopard, gobi karu, kaspia hüljes, kaelkirjak, jõulusaare fregattlind, stepikotkas, valgeselg-kaeluskotkas, sale-kaeluskotkas, tumepea-kaeluskotkas, kiilas-raisakotkas, savanni-kaeluskotkas, hele-kaeluskotkas, kõnnu-kaeluskotkas, munk-raipekotkas, pugal-raisakotkas, araabia voltpea-raisakotkas, tume-tõmmutiir, honshu tsiitsitaja, hallõgija, mustlauk-õgija, vaalhai, ingelhai, harilik logardrai, tõmmu hallhai, sinihai, valgetäpiline haisabarai.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta