Kliimaminister Yoko Alender allkirjastas määruse, mille kohaselt võetakse kõre ja kivisisaliku kaitseks kaitse alla kolm uut püsielupaika ja laiendatakse kolme olemasolevat püsielupaika.

Püsielupaik on kaitstav ala, mis moodustatakse kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks.

„Veel eelmise sajandi alguses olid kõre ja kivisisalik Eestis küllaltki levinud, kuid nende valgusrohked elupaigad – rannaniidud, luited, loopealsed ja nõmmed – hävisid metsastamise ja kinnikasvamise tõttu. See viis mõlemad liigid väljasuremisohtu. Viimasel aastakümnel oleme kõre ja kivisisaliku elupaikasid taastanud ja kaitsnud, mis on juba andnud häid tulemusi – kõre omapärast kevadist pulmalaulu on taas rohkem kuulda. Selleks, et need Eesti maastikele iseloomulikud liigid ka tulevikus püsima jääksid, tagame täiendavalt nende olulisemate elupaikade kaitse. Kõre ja kivisisaliku lugu on hea näide sellest, et järjepideva ja hästi sihitud looduskaitsetegevuse abil saame parandada Eesti liikide ja Eesti oluliste ökosüsteemide käekäiku,“ ütles kliimaminister Yoko Alender.

Uute ja laiendatavate püsielupaikade kogupindala on 631,22 hektarit. Sellest uut kaitstavat ala on 275,27 hektarit ja püsielupaikadena juba kaitstud ala pindala on 355,95 hektarit.

Kõre ehk juttselg-kärnkonn (Epidalea calamita, endise nimega Bufo calamita) on I kaitsekategooria liikide hulka kuuluv haruldane ja hävimisohus liik. Männiku püsielupaigas asub lisaks esinduslik II kaitsekategooria liigi kivisisaliku (Lacerta agilis) elupaik, mille kaitse tuleb samuti tagada.

Kõre püsielupaikade maa-ala kuulub piiranguvööndisse. See tähendab, et seal on näiteks uuendusraied ja teatud tingimustel kaevandamine lubatud, sest nii kõre kui ka kivisisaliku elupaikade säilimise ehk ala avatuna püsimise eeldus on suhteliselt tugevad häiringud, mis võimaldab majandamistegevuse osalist lubamist.

Maailma looduskaitseliidu (IUCN) andmetel on kahepaiksed üks ohustatumaid liigirühmi. Eestis on kõik kahepaiksed ehk konnad ja vesilikud looduskaitse all.

Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud kolme kategooriasse. I kaitsekategooriasse kuuluvad vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ilma kaitsemeetmeid rakendamata on kaheldav. II kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, keda esineb väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus väheneb ning levila aheneb. Kolmanda kategooria kaitsealused liigid Eestis on liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid kelle arvukuse kriitiline langus on võimalik.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta