Kliimaministeerium eraldab Keskkonnaametile kolmeks aastaks ligi miljon eurot, et jätkata järgnevatel aastatel kriitilisemates kohtades karuputke tõrjet ja anda karuputke tõrje järk-järgult üle maaomanikele. 

„Võõrliikide tõrje on muutumas üha olulisemaks kliimamuutuste tõttu. Pehmemad talved ja pikemad vegetatsiooniperioodid soodustavad võõrliikide levikut ja ellujäämist Eestis. IPBESi võõrliikide raporti kohaselt on võõrliikidega seotud majanduskulu alates 1970. aastatest iga kümnendiga neljakordistunud, samas võib üks aasta tõrjumata karuputke tähendada aastatepikkuse töö mahaviskamist,“ ütles kliimaminister Yoko Alender.   

Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd rõhutas, et edukas võitlus võõrliikidega on võimalik üksnes maaomanike tahte ja panustamisega. „Oleme 15 aasta jooksul hävitanud riikliku tõrjega karuputkekolooniaid rohkem kui 800 hektaril. Sellegipoolest oleme pidavalt avastanud uusi leiukohti ja karuputkede levikuala võtab täna enda alla juba 3000 hektarit Eestimaast. Sellelgi aastal korraldame riiklikult ulatuslikku tõrjet, kuid alustame samal ajal ettevalmistusi selleks, et kolme aasta pärast oleks maaomanikel olemas vajalik kaardistus, juhised ja muu igakülgne tugi, et putke oma maalt tõrjumisel juhtroll enda kanda võtta,“ ütles Tammekänd. 

Kliimaministeerium eraldas Keskkonnaametile kolme aasta peale 990 000 eurot, et  jätkata tõrjetööde läbiviimist väheneval pindalal kuni 2027. aastani. 

Üleminekuperioodil tõrjub Keskkonnaamet karuputke järgmiselt: 

  • 2025. aastal kõigis teadaolevates kolooniates (2450 ha, eelarve 450 000 eurot), 
  • 2026. aastal keskmise raskusastmega ja rasketes kolooniates (1700 ha, eelarve 340 000 eurot), 
  • 2027. aastal ainult rasketes kolooniates (900 ha, eelarve 200 000 eurot). 
     

Maaomanikele antakse vastutus üle etappidena: 

  • 2026. aastal kergete ja peaaegu hävinud kolooniate tõrje, 
  • 2027. aastal keskmise raskusega kolooniate tõrje, 
  • 2028. aastast kogu karuputke tõrje. 
     

Maaomanikele on abiks Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogramm, millest saab taotleda rahastust tõrjekulude katmiseks. 2024. aastal oli tõrje keskmine hind 188,04 eurot hektari kohta (koos käibemaksuga), kusjuures raskemates kolooniates on tõrjehind kõrgem. 

Sarnased artiklid