Suvi ja taimede kasv on jõudnud maksimumini ning suurima kasvu on saavutanud ka suurte valgete õisikutega karuputke võõrliigid. Keskkonnaamet tuletab meelde, et Sosonovski ja hiid-karuputk on mürgised taimed ja nende niitmisel ning tõrjel tuleb olla väga ettevaatlik.
Suvi ja taimede kasv on jõudnud maksimumini ning suurima kasvu on saavutanud ka suurte valgete õisikutega karuputke võõrliigid. Keskkonnaamet tuletab meelde, et Sosonovski ja hiid-karuputk on mürgised taimed ja nende niitmisel ning tõrjel tuleb olla väga ettevaatlik.
- Elurikkus ja looduskaitse
- Toimetas Bioneer.ee
- 6. juuli 2011
- Sosnovski karuputk. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Karuputke võõrliigid võivad kasvada kuni 4 m kõrguseks ja leht kuni 1,2 m pikaks. Väiksemad ja mitte-õitsevad taimed ei pruugi aga kõrge rohu seest kohe kätte paista.
Kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesega võivad tekkida ulatuslikud põletusele sarnased villid või raskemal juhul haavandid. Haigusnähud algavad kipituse, kiheluse ja punetusega ning koht võib olla päikese suhtes tundlikum veel aastaid hiljem.
Eriti ohtlik on niitmine trimmeri või muruniidukiga
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eike Vunk ütles, et kaitseks karuputke taimede mahla eest tuleb kindlasti kanda kogu keha katvat riietust.
„Kuna karuputke tõrje käigus toimub taime muljumine ja taimemahlad pääsevad välja, siis tuleb kanda kõrge säärega kummikuid, kummikindaid, kaitseprille ja vett hülgavat riietust,“ ütles Vunk.
Mahlaga kokkupuutunud koht tuleb kiirelt veega pesta ja päikese eest kinni katta, haigusnähtude tekkimisel pöörduda arsti poole. Töö lõppedes tuleb riided ettevaatlikult seljast võtta ja puhtaks pesta.
Tundlikuma naha puhul võib nahaärrituse tekkimiseks piisata ka lihtsalt taimega kokkupuutest. Eriti ohtlik on karuputke taimede niitmine trimmeri või muruniidukiga ja kui nende esinemine nt õuemurus on varasemalt teada, soovitab Keskkonnaamet need juba varakevadel väikesekasvulisena välja kaevata.
Oodatakse teateid uutest leiukohtadest
Keskkonnaameti koduleheküljelt leiab rohkem informatsiooni karuputke võõrliikide, nende tõrje, leiukohtade ja tõrjemeetodite kohta. Lisaks leiab sealt ka tõrjetööde teostamise ohutusjuhendi.
Eestis leidub karuputke võõrliike ligikaudu 1500 hektaril. Tänavu käivitus 2006. aastal alanud riiklik tõrjeprogramm mai keskel ja tülikaid võõrliike tõrjutakse Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel sel suvel umbes 1470 hektaril.
Karuputke võõrliikide tõrje on järjekindlust, püsivust ja ettevaatlikkust nõudev tegevus ning Keskkonnaamet tänab kõiki kodanikke ja kohalikke omavalitsusi, kes on võtnud oma ülesandeks hoida oma maa korras ja tõrjuda karuputke eraalgatusena. Keskkonnaamet ootab jätkuvalt teateid uutest leiukohtadest.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
