Keskkonnaamet tähistab 6. jaanuaril kell 12 mälestuspärja asetamisega Kihelkonna kalmistule Eesti looduskaitse rajaja Artur Toomi 130. sünniaastapäeva. Mitmekülgsete teadmiste ja oskustega loodusmehelt võiksid eeskuju võtta ka tänased looduskaitsjad ning maaturismi edendajad.

Artur Eduard Johannes Toom (ristimise järgselt Arthur Eduard Johannes Thom) on eelkõige tuntud Vaika kaljusaartel linnukaitse algatajana ja selle tegevuse edasise vedajana. Samuti on ta loodus- ja teadusturismi algataja ja sellega seotud tegevuste teostaja, mitmekülgsete oskuste ja teadmistega giid, juhendaja ning osav meresõitja.

Tunnustust väärib tema tegevus tänapäevases mõistes turismiärimehe ja suhtekorraldajana: Vilsandist ja sealsest linnuriigist vändati mitmeid filme, trükiti postkaarte ja kirjutati ajakirjade kaanelugusid.

Artur Toomi saavutused paistsid silma ka rahvusvaheliselt. Briti kuninglik linnukaitseühing (Royal Society for the Protection of Birds) pidas Artur Toomi ja Vilsandi linnuriiki nii tähelepanuväärseks, et valis nende tutvustamise praegugi ilmuva ajakirja Bird Notes & News (praegu Birds) 1934. aasta kolmanda numbri esilooks. Artiklis tuuakse välja, et tegemist on Eesti ja kogu Baltikumi ainsa linnukaitsealaga ning Artur Toom on Eestis tuntud kui linnukuningas, kelle saavutused on jäädvustatud loodusloo õpikutesse.

Artur Toom sündis 6. jaanuaril 1884. aastal Valjala vallas Sagaristi külas ja suri 1942. aasta märtsis Solikamski vangilaagris. Ta oli aastatel 1906–1940 Vilsandi tuletorni ja päästejaama ülem ning meresidepunkti juhataja. Toom algatas ka tiheda suhtluse Riia Loodusuurijate Seltsiga, kes laiendas oma loodusteaduslike uuringute haaret Saaremaale ning otsis siin sobilikku tugipunkti.

14. augustil 1910. aastal sõlmiti Kihelkonna kirikumõisa kui maavaldaja ja Riia Loodusuurijate Seltsi kui rentniku vahel kuueks aastaks Vaika saarte rentimise leping lindude kaitse – ja uurimisala asutamiseks. Seda kuupäeva loetakse Eestis traditsiooniliselt eesmärgipärase ja pindalalise looduskaitse alguseks.

1910. aastal toimus riialaste eestvedamisel esmakordne lindude rõngastamine alumiiniumrõngastega. Artur Toomile usaldati kaitseala järelvaataja kohustused ning sellega algas ka tema kolmkümmend aastat kestnud tegevus kaitseala järelvaataja, vaatluste tegija ja tutvustajana.

Artur Toom oli väga mitmekülgne inimene, kes pidas looduskaitse kui oma missiooni ja harrastuse kõrval ka mitmeid teisi olulisi riigiameteid. Nii oli ta Vilsandi tuletorni ülevaataja, Saare-, Hiiu-, Muhumaa ja nende ümbruse saarte tuletornide ülem, Vilsandi hüdrometeoroloogiajaama vaatleja-juhataja, Lootside, Tuletornide ja Meremärkide valitsuse volinik, Saare-, Hiiu-, ja Muhumaa päästejaamade ülevaataja, Tartu Ülikooli volinik, Mereside Vilsandi Posti vanem, Vilsandi rannavanem, Vilsandi posti-, telegraafi- ja telefoniagentuuri juhataja, Eesti Punase Risti volinik ning kaitseliidu Saaremaa maleva mereüksuse pealik. Artur Toom osales veel mitmetes ühiskondlikes organisatsioonides või pälvis nendepoolse tunnustus. Nii oli ta Riigiparkide Valitsuse looduskaitse usaldusmees ja Philadelphia Geograafia Seltsi liige.

Tähelepanuväärse linnukaitselise tegevuse eest (lõi lindudele soodsaid pesitsemistingimusi, ehitas nn linnuhotelle) sai ta nimeks Vilsandi linnukuningas. 1927. aasta 24. juunil rajas ta Vilsandi saarele muuseumi, juhendas loodusekskursioone ja tegi Saaremaa koolides loodushoiualast kasvatustööd.

Artur Toom oli ka Saarte Looduskaitse Seltsi asutajaid (1930). Ta arreteeriti 1941. aastal ja saadeti Kama lisajõe Bisserovo vangilaagrisse, kus ta 1942. aastal suri. Artur Toomi on autasustatud mitmete aumärkidega nagu näiteks Georgi risti 4. järk (1916) ja Eesti Wabariigi looduskaitse märk (1940).

Mälestuspärja asetamine toimub 6. jaanuaril kell 12 Kihelkonna kalmistul. Artur Toomi mälestusüritus toimub 13. jaanuaril kell 18.00. Mälestusürituse korraldavad Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Saaremaa merekultuuri selts.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta