Arengukoostöö Ümarlaud viis maikuus läbi arvamusküsitluse arengukoostööd puudutavate hoiakute ja teadmiste osas Eesti elanike hulgas. Uuringus küsiti Eesti elanike arvamusi nii arengukoostöö tegevussuundade, prioriteetsete piirkondade kui arengukoostöö rahastuse määra kohta ning paluti neil hinnata oma teadlikkust seoses Eesti arengukoostöö põhimõtete ja suundadega.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- 9. juuni 2020
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Kuigi arengukoostöö rahastuse poole pealt on inimesed altimad oma seisukohta võtma, on vähemalt 90% vastanute jaoks oluline mingi kindel riigipoolne arengukoostöö tegevussuund. Prioriteetsena märgiti nii kvaliteetset haridust kui tervishoiudu. Just nendesse valdkondadesse oleks vastanud ka ise valmis oma sissetulekust 0,16% panustama. Mõnevõrra vähem toetati maailmahariduse ja demokraatia arengut edendavaid tegevusi. Üldine tajutud teadlikkus arengukoostöö põhimõtete ja suundade kohta oli küll pigem kõrge, kuid ainult 7% vastanutest tundsid end oma teadmistest lõpuni enesekindlalt.
Millisesse valdkonda panustaksid Eesti elanikud 0,16% oma sissetulekust?
Muuhulgas uuriti, millistesse koostöö suundadesse panustaksid vastajad ise 0.16% oma sissetulekust, mis on võrdne riigi poolt arengukoostöösse panustatava protsendiga. Vaid 15% eelistaks mitte ühtegi valdkonda toetada. Tervishoiu valdkonna arendamist ja kvaliteetse hariduse andmist, toetaks vastavalt 45% ja 37% uuringus osalenutest. Keskkonnasäästliku arengu soodustamisse, rahu ja stabiilsuse kindlustamisse ning majandusarengu edendamisesse panustaksid vastavalt 23%, 20% ja 18% vastanutest. Demokraatia arengut, hea valitsemistava ning inimõiguste tagamist ja Eestis maailmahariduse läbiviimist toetaksid 13% ja 9% vastanutest.
Arengukoostöö Ümarlaua juhataja Agne Kuimet leiab, et vaatamata maailma raputanud Covid-19 kriisile ja majanduslikule ebastabiilsusele on Eesti elanike suhtumised ja hoiakud arengukoostöö rahastuse ning tegevussuundade osas positiivsed.
“Uuringu tulemustest võib välja tuua ilmse vajaduse arengukoostöö rahastuse ja tegevusuundade laiema teavitustegevuse järele. Soovitame koostöös arengukoostööd tegevate organisatsioonidega viia läbi teavitustegevusi ühiskondliku teadlikkuse tõstmiseks mis hõlmaks erineva emakeelega inimesi kõikidest vanusegruppidest ja elualadelt. On ilmne, et lähedasemate ja isiklikult puudutavate teemade puhul, näiteks haridus ja tervishoid ning idapartnerlus, on inimestel suurem tajutud teadlikkus ja poolehoid Eesti riigi poolt toetatud arengukoostöö tegevuste osas. Väga meeldiv on ka näha, et vähemalt teoreetiliselt on eestlased ka valmis panustama finantsiliselt maailmas olevate probleemide lahendamisse,” sõnas Kuimet.
Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroo direktori Kadi Metsandi sõnul näitab uuring jätkuvalt kõrget toetust Eesti arengukoostöö tegevustele ning kinnitab, et senised prioriteedid on olnud õiged.
“COVID-19 pandeemia on suurendanud veelgi vajadust mitmepoolse koostöö järgi, et ühiselt kriisist üle saada. Uuring näitab, et inimesed toetavad enim tervishoidu ja haridust, mis pandeemia tõttu meie partnerriikides eriti kannatada on saanud. Välisministeerium on toetanud COVID-19 kriisi ajal tervishoiu ja hariduse projekte Ukrainas, Gruusias, Moldovas, Valgevenes ja Afganistanis ning uute algatuste raames Ghanas ja Keenias. Olulisel kohal on ka varasemast tõhusam teavitustegevus, eriti noorte seas Eestis,” ütles Metsandi.
Uuring valmis 2020. aasta kevadel koostöös uuringufirmaga Norstat. Elanikkonna esindatuse tagamiseks oli valimiks 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi elanikku, sealhulgas nii Eesti kodakondsuse kui muu kodakondsusega inimesed. Esinduslik küsitlus viidi läbi 28.04 – 07.05.2020 ehk perioodil, mil oli juba kehtestatud eriolukord seoses Covid-19 pandeemiaga.
Uuringut rahastati Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.
Uuringu raportiga saab tutvuda siin!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
