MTÜ Aasta Loom eestvedamisel valiti aasta loom 2019. Selleks osutus kobras. Loom, kelle tegevusjälgi on paljud looduses liikujad näinud, kuid kes ise eelistab varju jääda.

Koprad on suurimad Eestis elutsevad närilised. Nende kehamass võib ulatuda 30 kilogrammini ja kehapikkus ühe meetrini. Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma uru rajavad nad jõe või järve kaldale. Sissekäik pessa paikneb allpool veepiiri. Koprale on eluks oluline, et elupaiga läheduses kasvaks pehme puiduga põõsaid ja puid, nagu pajud ja haavad. Kobras on taimetoitlane. Suviti on tema põhitoidus rohttaimed.

Eestis teadaolevalt üks pikemaid kopratamme leiti 2018. aastal Läänemaal Esna allikate juures, kuhu koprad rajasid 95,5 meetri pikkuse tammi. Maailma pikim kopratamm asub Kanadas ning on tervelt 850 meetri pikkune. Enamasti on kopratammid ikkagi lühemad. Koprad armastavad veekogusid, mille põhi ei külmu kinni ja millele on võimalik täies ulatuses tammi ette ehitada.

Väidetavalt on kobras suuteline 2 mintuiga langetama 5–7 cm läbimõõduga haava. Jämedamate puude jaoks kulub terve öö tööd. Langetatud puul hammustavad nad küljest oksad ja tükeldavad need. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Järele jäävad koonusja kujuga känd ja laastud. Kopratammid võivad kerkida üleöö. Nende lammutamine on inimesele paras jõuproov, samas taastab kobras ööga lõhutud osa.

Eestis on hinnanguliselt umbes 2000 kopratammi. Siiski ei ole kopra poolt veekogude paisutamine nii suure mõjuga, kui inimeste poolt rajatud tammid.

Kobraste rajatud märgalad pakuvad sobilikku elupaika veelindudele, kudemiskohti konnadele ja kaladele ning jahialasid pisikiskjatele. Kopratiikide veereservid kahandavad üleujutuste ja põua mõju, samuti puhastavad need vett, kuna tiikides settib sade ja vesi muutub hapnikurikkamaks, tammi lagunemise järel maha jääv muda aga väetab taimi. Nii ulatub kobraste mõju vee puhtusele ja veerežiimile kaudselt isegi Läänemereni.

Kasutatud kirjandus: wikipedia.org/wiki/Kobras

Sarnased artiklid