Euroopa Parlament kasuta 4. juunil esmakordselt talle Lissaboni lepinguga antud võimu lükata tagasi rahvusvaheline leping. 478 saadikut hääletas ACTA vastu, 39 hääletas poolt ning 165 jäid erapooletuks.

Euroopa Rahvapartei peamine ACTA eestkostja Christofer Fjellner palus parlamendil lõpphääletus edasi lükata kuni Euroopa Kohus on andnud õigusliku hinnangu ACTA vastavusele aluslepingutega. Enamus saadikuid oli selle ettepaneku vastu ning see omakorda tingis, et märkimisväärne vähemus otsustas hääletusel erapooletuks jääda.

Ajal, mil parlamendis toimusid arutelud selle üle, kas anda nõusolek ACTAle või mitte, kogesid saadikud seninähtamatut otsest lobitegevust ELi kodanikelt, kes nõudsid ACTA tagasilükkamist nii väljaastumistel kui ka e-kirjades ja telefonikõnedes saadikutele. Parlamendile esitati ka petitsioon, mille olid allkirjastanud 2.8 miljonit inimest üle maailma, ning milles nõuti lepingu tagasilükkamist.

EL ja liikmesriigid rääkisid ACTA osas läbi USA, Austraalia, Kanada, Jaapani, Mehhiko, Maroko, Uus-Meremaa, Singapuri, Lõuna-Korea ja Šveitsiga, et parandada piraatlusega võitlemise seadusi rahvusvahelisel tasandil. Kolmapäeval toimunud hääletuse tulemus tähendab, et ei EL ega üksikud liikmesriigid ei saa lepinguga ühineda.