Bioneer küsis Indrek Tarandilt, kuidas suhtuda kardetud ACTA leppesse.

Indrek Tarand ACTA vastasel meeleavaldusel Tartus. Pildistas Ivo Kruusamägi, Wikipedia.

ACTAst on saanud viimaste päevade kuum sõna. On inimesi, kes näevad ACTAs suurt ohtu ja on neid, kes kartjaid rumalateks pilkavad. Äkki seletate tavalisele inimesele mõistetavas keeles, mida ACTA lepe endast üldse kujutab?

ACTA ehk Anti-Counterfeit Trade Agreement on rahvusvaheline kaubandusleping. ACTA on juriidiline raamistik, mille kaudu leppe allkirjastanud ja ratifitseerinud riikide õiguskaitseorganid saavad nahutada väidetavaid autoriõiguste rikkujaid riigipiirideüleselt ning teiseks autoriõiguste omanikele on tagatud minimaalne rahvusvahelise koostöö tase.

Samas igal kaubandusleppel on ka konkurentsimõõde, mis võimaldab leppega mitteliitunute diskrimineerimist ja survestamist.

Probleem on selles, kuidas ACTA reaalselt hakkab rakenduma ning mismoodi positsioneeruvad autoriõiguste omanike õigused teiste õigusteomajate suhtes.

Kui ACTA lepingut hoolega lugeda, siis on tegemist justkui mitme lepinguga, mis püüavad väga erinevaid aspekte reguleerida:  alates võltsitud Gucci kottidest, geneerilistest ravimitest kuni digitaalse meediani.

ACTA sisaldab karistusõiguse jõustamist käsitlevaid sätteid. See on valdkond, mis on ELi ja tema liikmesriikide jagatud pädevuses. Seetõttu on vajalik, et EL ja kõik 27 liikmesriiki ACTAle alla kirjutaksid ja selle ratifitseeriksid.

Kuidas Te ise suhtute ACTA leppesse?

Selleks, et juba praegu vastata kindla veendumusega kõikidele ACTA-teemalistele küsimustele, mis ei piirdu vaid autoriõigustega, vaid käsitlevad ka meditsiini- ja põllumajandusvaldkonda, jne, peaksin olema hiromant või vähemalt EL kalandusminister.

Üks on aga selge - ACTA praegune redaktsioon on liiga hägune, mitmetimõistetav ja ulatuslike tõlgendusvõimalustega. Mistõttu - olemata põhimõtteliselt rahvusvaheliste lepete paadunud vastaline - suhtun sellesse konkreetsesse leppesse ettevaatuse ja reservatsioonidega.

Üsna kindlalt olen selle vastu, missuguste meetoditega on ACTA tekitatud. ACTA rakendamisel on võimalikud tagajärjed, mis puudutavad meie kõikide inimõigusi ja sõnavabadust, kui juhtume minema vastuollu korporatsioonide huvidega.

Tasub ehk mainida, et näiteks EL kohtu tasandil on põhiõiguste kaitse olnud enamjaolt retooriline. Seega tuleb põhi- ja inimõigusi puudutavad küsimused juba enne uute lepete allkirjastamist ja jõustamist seda suurema tähelepanuga läbi katsuda. Tagajärgedega tegelemine ei pruugi olla kõikidele enam jõukohane.

Kui Eesti kirjutab ACTA leppele alla, kas Teie hinnangul tuleb hakata muutma meie seaduseid?

"Tänu" sellele, et ACTA-leppe sisu on hägune, on hetkel küll võimatu välistada nii Eesti seadusandluse (näiteks kasvõi karistusõiguse) muutmise vajadust kui ka kõike seda, mis puudutab ISP-sid st internetiteenuse pakkujate võimalikke uusi kohustusi ja piiragute seadmist WiFi-le.

ACTAst räägitakse kui salajasest leppest. Kuidas Teile tundub?

Tegelikult on kõigest justkui räägitud. Kui ka esiotsa toimusid leppeteemalised läbirääkimised n-ö kardina taga ja ministeeriumitasandil minimahus memodekirjutamisest kaugemale ei jõutud, siis nüüd ei ole Eestis enam võimalik mööda hiilida Riigikogust. Parlamentaarne demokraatia nimelt ei ole kauplemiseks ega kõikehõlmava kärpekava loomulik osa.

Te olete korraldamas ACTA teemal seminari. Kus see toimub ja millest seminaril räägitakse?

Kuna olen eeskätt arenenud õiglustundega kodanik, mitte aga kangelane mõnest rahvalikust muistendist, ja mul ainuisikuliselt ei pruugi ega saagi olla kõiki ammendavaid vastuseid. Seetõttu olen kokku kutsunud teabepäeva, kus aktiivse mõttevahetuse käigus alles otsime ACTA-leppe kohta tõde.

Teabepäev toimub 22. veebruaril Kumu muuseumi auditooriumis kella 11-17. Sõna saavad autoriõiguse, inteneti-, meditsiini- ja teadusmaailma asjatundjad.

Muide, vestlusringi on kutsutud ka autorid, kelle huvide eest ACTA justkui peaks seisma, ent kes ise selle väite õigsuses sügavalt kahtlevad. 

Teabepäeval registreerumistasu ei ole, aga osalemiseks tuleb end vähemalt Facebookis üles anda. Ettekanded on eesti ja inglise keeles, tõlge on muidugi olemas. Teabepäeva ettekanded võetakse linti, riputatakse veebi, ning saab ka veebipõhiselt jälgida.

Üks üldine eesmärk on see, et rääkimise ja arutelude käigus asjad ajapikku selgeks saaksid. Kiiret ei ole kuhugi ja enda eest tuleb seista.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta