Viimastel kuudel on paljud inimesed pöördunud Maavalla koja poole ning küsinud nõu, kelle poolt hääletada eelolevatel Riigikogu valimistel. Oleme vastanud, et Maavalla kojal ei ole erakondlikke ega poliitilisi eelistusi. Eeldame, et iga poliitik ja erakond toetab põlisrahva õigust oma elmale, keelele, pühapaikadele, usule ning loodusvaradele. Maausk on Eesti ainus põlisusk ning ühtlasi kõikide eestlaste esivanemate usk. Kodalased, maausulised ja maausu sõbrad võivad ise valida, millises erakonnas end teostada või siis jääda erakondadest eemale nagu seni enamus eestlasi.

Kuigi maarahva aadete kandjaid ja sõpru võime leida igas erakonnas, on  erakonnad üldiselt seni olnud siiski üsna loiud tegelema Eesti põlisrahva huvide ning kodanike usuvabaduse tagamisega. Kahetsusväärset võõrandumist võib märgata nii erakondade ja rahva, kui ka erakondade juhatuste ning liikmeskondade vahel. See on ilmselt ka põhjus, miks enamus eestlasi peab kevadel munapüha, kuid riik tähistab kristlikku ülestõusmispüha, valitsejad käivad tähtpäevadel kirikus, kuid valdav enamus eestlasi eelistab neid tähistada kodus jne.

Võõrandumine kajastub ka värskes Eurobaromeetri uuringus, mille kohaselt erakondi usaldab kõigest 18% eestlastest. Jää on siiski liikuma hakanud ning aasta aastalt teadvustab üha enam poliitikuid, et ilma juuri hoidmata ei kanna ladvad varsti enam vilju.

Me oleme üles ehitanud Eesti Vabariigi, mille kodanikkond on paljurahvuseline ning –usuline. Me ei või aga unustada, et selle maa põlisrahvaks on setode, võrokeste, mulkide, virulaste, saarlaste jt kohalike rahvaste järeltulijad, kellel on võõrandumatu õigus Maavalla loodusvaradele ning kultuuripärandile. See siin on maarahva, maakeele, maausu ja maameele kodumaa ning meil on põlisrahvana nii kohustus kui eesõigus oma pärandi kaitsmiseks. Olgu siis küsimus metsade ja maavarade majandamises, õiguses hoida looduslikke pühapaiku oma tavade kohaselt, soovis kõnelda oma esivanemate maakeelt jpm, meid toetab ja kaitseb selles ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon, millega on liitunud ka Eesti Vabariik.

Vanasõna ütleb, et mis meeles, see keelel. Kas ja mida kõnelevad suuremate erakondade valimislubadused Eesti põliste väärtuste hoidmisest ning usuvabaduse kaitsmisest? Avaldame selgematest lubadustest allpool ülevaate. Vaatleme ka seda, mida erakonnad on viimase nelja aasta jooksul selles vallas teinud.

Erakondade nimekiri on tähestikulises järjekorras. Ülevaate lõppu on ainsa üksikkandidaadina lisatud Toomas Trapido tegevuse tutvustus.

EESTIMAA RAHVALIIT

Platvorm

1. Riik on inimese jaoks
Rahvaliit toetub oma tegevuses eesti rahvust ühendavatele traditsioonidele; väldib võltsisamaalist, rahvust lõhestavat parem- ja pahempoolitsevat, rahvuslikke huvisid kahjustavat poliitikat ja ajalookäsitust.

Rahvaliit lähtub tõsiasjast, et meie esivanemad olid siinne põlisrahvas kõigi tänase maailma kriteeriumide järgi. Ka tänapäeval võib igaüks meist määratleda end põlisrahva liikmena, juhul kui tema juured on meie rahva ajalooliste esivanemate hulgas.

Rahvaliit tunnistab asjaolu, et Eesti on teiste riikide seas tunnustanud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni ning sellega võtnud endale moraalse kohustuse tagada põlisrahva õigused deklaratsiooni vaimus ja sõnastuses. Ühineme deklaratsiooni nõudega tagada põlisrahvale tema traditsiooniline elulaad ja majandustegevus.

Rahvaliit peab vajalikuks luua põlisrahvale kõik võimalused vaimse kultuuri järjepidevaks arenguks niihästi õiguslike kui ka majanduslike mõjurite kaudu. Eriti oluliseks peame looduslike pühapaikade – meie põlisrahva kultuuripärandi peamise rikkuse – kaitset ja hooldust.

2. Eetiline riik on ideaal
Rahvaliit peab õigeks varustada oma rahvas parima kodumaise, tervisliku põhitoidusega. Leiba ja leivakõrvast annab meile isaisadelt päritud põllumaa, mis hooletusse jäetuna hääbub. Meil on nii eellaste kui ka tulevaste põlvkondade ees kõlbeline kohustus harida seda maad ning hoida au sees loodusrütme järgivat maaelulaadi.

8. Kultuur vajab nii moraalset kui ka rahalist tuge
Rahvaliit hindab fondide ja vabatahtlike sponsorite panust kultuuri rahastamisel. Selle soodustamiseks on soovitav rakendada täiendavat maksuvabastust. Pärandkultuuri (muuseumid, maa-arhitektuur, pühakojad, ajaloolised looduslikud pühapaigad jm) paremaks rahastamiseks tuleb kaasata täiendavalt nii riigi ja omavalitsuste vahendeid kui erakapitali. Tasub kaaluda vastava fondi loomist.

Rahvaliit peab Eesti kultuuri alustalaks eesti keelt. Eesti keel, eesti keele piirkondlikud erikujud ja kultuur vajavad kestmajäämiseks ka edaspidi nii õiguslikke kui ka rahalisi kaitse- ja toetusmehhanisme. Kõigile ühiskonna liikmetele on vaja tagada võimalused tegutseda eestikeelses kultuuriruumis kõigis Eesti piirkondades.

Rahvaliit on seisukohal, et teadus- ja arendustegevus on teaduspõhise majanduse alus ning oluline lisaväärtuse tootmise eeldus. Peame vajalikuks muuta rahvusteaduste ja teiste humanitaarteaduste rahastamise aluseks olevaid hindamiskriteeriume – et senisest enam väärtustada eestikeelseid uurimusi.

9. Loodushoiupoliitika
Rahvaliit peab esmatähtsaks loodushoidu ning kõigi loodusressursside säästlikku ja arukat kasutamist, mis muu hulgas põhineb ÜRO põlisrahvuste kaitse konventsiooni printsiipidel, mille kohaselt kuulub loodusvarade kasutamise üle otsustamise esmaõigus põlisrahvale.

Rahvaliit peab looduskasutusel oluliseks  säilitada Eestile omased loodus- ja kultuurmaastikud ning  elurikkus. Looduslikke aineringeid tohib häirida ainult sellises ulatuses, et need püsiksid tasakaalus;  peame lubamatuks tegevust, mille tehnoloogiline tase või majanduspiirangud ei võimalda pöördumatuid looduskahjustusi vältida.  Inimtegevus ei tohi tekitada rohkem jäätmeid, kui loodus suudab neid neutraliseerida.

Seni tehtud
-

ERAKOND EESTIMAA ROHELISED

Valimisteesid

Keskkonnapoliitika
8. On aeg lähtuda keskkonnahoiu ja -kaitse puhul ka inimese, kui ühe liigi elukeskkonna kaitsest, väärtustades lisaks looduslikule ka sotsiaalset ja vaimset keskkonda. See puudutab muuhulgas ka inimeste tegevusest mõjutatud poollooduslikke piirkondi ning inimese loodud tehiskeskkondi, näiteks hiied, miljööväärtuslikud alad jms.

Seni tehtud

2007. aastal kutsuti kokku mitmepoolne nõupidamine Kunda Hiiemäe tuulepargi vastasseisu lahendamiseks.

2007. aasta sügisel esitati kultuuriministrile järelepärimine pühapaikade arengukavaga viivitamise kohta.

2009. aasta talvel lisati roheliste ettepanekul looduslike pühapaikade arengukava jaoks riigieelarvesse 1,5 mln krooni.

2010. aasta sügisel telliti Riigikogu teabekeskuselt ülevaade pühapaikade õigusregulatsioonist teistes riikides ning paluti Riigikogu õiguskomisjonil viia pühapaikade-alased sätted Muinsuskiatseseaduse eelnõusse.

2010. aasta detsembris  lisati roheliste ettepanekul looduslike pühapaikade arengukava jaoks riigieelarvesse 0,65 mln krooni.

2011. aasta jaanuaris kutsus fraktsiooni liige Maret Merisaar Riigikogu teabetunnis toetama looduslikke pühapaikasid ning laiemalt põlisrahva elma.

2011. aasta veebruaris otsustas erakonna volikogu toetada kõiki Maavalla koja elma-alaseid ettepanekuid, mis saadeti erakondadele eelmise aasta sügisel. Kodanikuõiguste valdkonnas tehtud ettepanekuid peeti üldrahvaliku arutelu ning kaalumise vääriliseks.

ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT

Valitsemisprogramm

65. Maamajandus ja maaelu.
Toetame LEADERi meetme tegevuste, kohaliku omaalgatuse programmi, väikesaarte programmi, Setu, Peipsiveere ja teiste programmide kaudu kohalikke algatusi ning kohalike kultuuri- ja spordiobjektide arendamist.

Seni tehtud

Erakonda kuuluv haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas toetas 2007. aastal artikliraamatu „Looduslikud pühapaigad, väärtused ja kaitse” tellimist kõikidele üldhariduskoolidele.

KESKERAKOND

Valimisplatvorm

XIV. Meie koduks olgu puhas keskkond
3. Viime seadustesse muudatused, mis oluliselt piiravad viljaka põllumaa kasutamist mittepõllumajanduslikuks otstarbeks.

11. Nabala lubjakivimaardla võimalikuks kasutuselevõtuks või selle väljaarvamiseks keskkonnaregistri maardlate nimekirjast viime riigipoolselt läbi antud piirkonna laiapõhjalise keskkonnamõju hindamise.

Seni tehtud
-

REFORMIERAKOND

Valimisprogramm

Kultuur
Olemasoleva ja toimiva kultuuriraamistiku hoidmine, traditsioonide ja pärandi säilitamine, uue ja avarama pilguga tulevikku vaatamine ning töö noortega on järgnevate aastate kultuuripoliitika olulisemad suunad.

8. Eestimaa kultuurilise palge mitmekesistamine.
Laiendame jätkuvalt Eesti piirkondlikke kultuuriruume - lisaks setu, Kihnu, saarte, Vana-Võru, Peipsiääre ja mulgi programmidele avame Virumaa ja Rannarootsi kultuuriprogrammid.

9. Muinsuste ja kultuuripärandi tutvustamine, kaitsmine ning hoidmine.
Edendame muinsuskaitsevaldkonda. Vältimaks muinsuskaitse all olevate objektide pöördumatut hävimist, viime läbi nende põhjaliku inventeerimise ning vaatame üle kaitse alla võtmise kriteeriumid. Muinsuskaitse all olevate kinnisasjade kasutamise kitsendamine peab olema seotud toetustega nende korrastamiseks.

Jätkame pühakodade, mõisakoolide, maa-arhitektuuri ja looduslike pühapaikade programmide rakendamist ning eelarvevõimalustest lähtuvalt kavandame nende mahu suurendamist.

Keskkond
2. Täisväärtuslikuks eluks vajaliku loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
Tagame Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu säilimise. Toetame eraomanikke, kes oma maal loodust kaitsevad ja aitavad traditsiooniliste majandamisviisidega kaasa pärandmaastike ja -koosluste säilimisele.

Seni tehtud

2008. aastal kinnitas Reformierakonda kuuluv kultuuriminister looduslike pühapaikade riikliku arengukava. Aastatel 2008 – 2011 on ministeerium toetanud arengukava 1/23 ulatuses selleks  ajavahemikuks kavandatud  eelarvest.

2009. aastal osales kultuuriminister Hiie väe sündmusel ning tunnustas hiite kaitsjaid. Varsti peale seda küsis ta Muinsuskaitseametilt aru, miks lubati Paluküla Hiiemäel traktoriga mullatöid teha.

SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND

Programm

Lõimumine
Eesti on eesti rahva ajalooline kodumaa, ainus koht maailmas, kus eestlastel kui põlisrahval on eelisõigus ja kohustus luua tingimused oma rahvuse, keele ja kultuuri kestvaks arenguks ning rahvuslikuks julgeolekuks.

Kultuur
Toetame Eesti regionaalkeelte kasutamist kohaliku asjaajamise keelena neis omavalitsustes, kus regionaalkeel on püsielanike enamuse emakeeleks ning Lõuna-Eesti keele ja kultuuri ning Setomaa programme. Toetame võru, setu, mulgi, kihnu ja teiste regionaalkeelte arengut.

Jätkame hõimurahvaste programmi tegevust Vene Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste hariduslike ja kultuuriliste püüdluste toetamiseks.

Suurendame oluliselt kultuurimälestiste ja muinsuskaitseobjektide säilimiseks ning restaureerimiseks suunatud riiklikke rahaeraldisi.

Seni tehtud
-

ÜKSIKKANDIDAADID

Kahjuks puuduvad kojal andmed, kuidas suhtub põliselma ning põlisrahva huvide kaitsesse suurem osa üksikkandidaate. Siiski on üks erand.

TOOMAS  TRAPIDO

Seni roheliste ridades tegutsenud ning nüüd üksipäini Riigikokku kandideeriv Toomas Trapido on vedanud eest erakonna pühapaikade-alast tegevust. Seega võib tema teeneteks lugeda olulist osa roheliste ülevaates loetletud tegevustest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta