Aivar Ruukel on Soomaa kauni ja omalaadse looduse austaja. Ta on ka tuntud matkakorraldaja. Bioneer küsis Aivarilt mõned küsimused.

Mu töö Soomaal on samaaegselt ka mu hobi. Mulle lihtsalt meeldib jõgedel ja rabades matkata ning ühepuupaate ehitada. Nimetan ennast ise matkakorraldajaks. Teisalt võib küsida, kes ma turul olen? Miks inimesed üldse mu teenustest huvitatud peaksid olema? Sellest küljest vaadates nimetaksin ennast looduselamuste vahendajaks.

Mis teeb Soomaa eriliseks?

Soomaa on üks Eesti viiest rahvuspargist, mis on loodud rabade kui põliste loodusmaastike hoidmiseks ja väärtustamiseks. Seega on Soomaa ka parimaks paigaks, kus Euroopa ühe vanima loodusliku maastikutüübi rahu nautida ja kohaliku giidi abil seda tundma õppida. Rabamaastike suurus ja puutumatus teevad Soomaast sobivaima kandidaadi Eestis, kuulumaks Euroopa põlislooduse kaitsealade võrgustikku PAN Parks. Soomaa on olulise mageveemärgalana kantud RAMSAR konventsiooni nimistusse. Lisaks kuulub Soomaa tervikliku ökosüsteemi osana Natura 2000 võrgustikku.

Soomaal korraldatakse praegu haabjamatkasid. Mis on haabjad? Mis teeb sellise reisi eriliseks?

Haabjas on jämedast haavatüvest ehitatud ühepuupaat. Enne laudade saagimise tavaliseks muutumist, olid ühepuupaadid kasutusel üle Eesti. Samuti kasutati neid Lätis, Venemaal, Soomes – kõikjal meie naabrite juures. Soomaal on ühepuupaatide ehitamise ja kasutamise kultuur kandunud välja tänasesse päeva. Soomaa on jõgederohke kant ja haabjad on sajandeid jõerahvale olnud igapäevaseks sõiduvahendiks. Suurvee ajal on haabjad asendamatuks liikumisvahendiks ka koduõuel, sest ka siis vajavad lehmad lüpsmist ja ahjupuud toomist.

Kas haabjat on raske ehitada? Kuidas haabjaid ehitatakse?

Haabja ehitus algab sobiva puu valimisest, milleks on enamasti kas pärna- ja haavapuu. Viimasest on tulnud ühepuupaadi nimigi. Puu peab olema pikk ning oksakohtadeta ja läbinisti mädanikuta. Puu langetamiseks sobivaim aeg on talv.

Esmalt raiutakse paadi väliskuju sigarikujuliseks. Keskosa õõnestamiseks kasutatakse spetsiaalset künakirvest. Et nii küljed kui ka põhi sobiva paksusega saaksid, puuritakse haabjatoorikusse sadakond mõõduauku, mis hiljem punnidega kinni pannakse. Järgmisena painutatakse eelnevalt niisutatud haabja küljed lõkkel ning kuuma vee abil laiemaks – seda tööd nimetatakse laotamiseks. Laotamine on haabja ehituses kõige põnevam ja ka vastutusrikkam osa, kus on kaalul kogu varasem vaev. Kõige viimasena toestatakse paat kaartega ja tõrvatakse.

Mis eristab ökoturismi tavalisest turismist?

Ökoturism eristub tundlikkuse ja vastutuse poolest. Seda nii turismi korraldajate, -arendajate kui ka turistide jaoks. Igasugusel turismil, kuidas seda iganes ei nimetaks, on mõju sihtkoha väärtustele ja ressurssidele, loodusele ja kogukonnale. Ökoturismi ambitsiooniks on maksimeerida positiivseid mõjusid ja minimeerida negatiivseid.

Miks puhata Eestis?

Eestlastele on Eestis puhkamine paratamatus. Igapäevapuhkuseks on ju tülikas ja kulukas pidevalt kuhugi mujale pendeldada. Rännata mööda Eestimaad on lahe. Saab avastada uusi kante, tutvuda uute inimestega ja leida uusi elamusi, aga samas kogeda äratundmisrõõmu tuttavatest oludest.

Kui inimestel on huvi Soomaa või ökoturismi või kasvõi haabjate vastu, siis kuidas leida infot?

Googeldage! 

Võite uurida ka näiteks selliseid lehti nagu http://haabjas.blogspot.com , http://soomaa.com või http://ecotourism.ee .

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta