Tartu Ülikooli liikumislabor kutsus „Liikuma kutsuva kooli“ aasta tegija konkursi 21 värsket laureaati tänu- ja tunnustusmatkale Soomaa rappa. Räätsadel toimunud rabamängule järgnes „rohelise vaiba“ gala, kus uuenduslikele koolijuhtidele, õpetajatele, õpilastele ja teistele laureaatidele andis tunnustuskarikad üle president Kersti Kaljulaid.

 Eilsel seikluslikul galal Soomaal kuulutati kümnes kategoorias välja esimesed „Liikuma kutsuva kooli“ aasta tegijad. Žürii valitud 21 laureaadi seas oli nii suurlinna- kui ka maakoole, nii õpilasi, õpetajaid, koolijuhte kui ka ettevõtlikke lapsevanemaid. Liikuma kutsuvate koolide sõpradena said aasta tegija karika Tallinna, Pärnu ja Tartu linn, Sotsiaalministeerium ning Eesti Arhitektide Liit. Osavalt eriolukorraga toime tulnud koolide tunnustamiseks anti üle karikad parimatele kaugõppega kohanejatele.

Tartu Ülikooli liikumislabori ja kümne kooli koostöös 2016. aastal alanud programmi „Liikuma kutsuv kool“ liikmete arv on nelja aastaga enam kui kümnekordistunud. Praegu on programmis 110 liikuma kutsuvat kooli, mis moodustavad viiendiku kõigist Eesti koolidest. Et tunnustada inspireerivaid õpetajaid, koolijuhte, õpilasi, vanemaid ja teisi, kes on edendanud liikuma kutsuvat koolikultuuri, algatas Tartu Ülikooli liikumislabor „Liikuma kutsuva kooli“ aasta tegija konkursi. Konkursile esitati 2020. aasta kevadel üle poolesaja kandidaadi kõikjalt Eestist.

Tartu Ülikooli liikumislabori juhataja Merike Kull selgitas konkursi ja tänumatka korraldamise tagamaid: „Aasta tegija konkurss on meie jaoks võimalus koguda kokku Eesti koolide inspireerivad, suuri muutusi kaasa toovad algatused ning tunnustada neid juhtinud inimesi väärikalt. Tahtsime tänutäheks korraldada ürituse, mis sobiks kokku laureaatide igapäevategevusega liikuma kutsuvates koolides, seetõttu kutsusime nad laugaste vahele mängulisele räätsamatkale.“

Vabariigi President, kes andis pärast räätsamatka Soomaa külastuskeskuse hoovile kogunenud laureaatidele karikad üle, rõhutas oma kõnes, et laste taas liikuma meelitamisel on oluline koolide enda tahtmine tegutseda:

„Midagi ei ole teha – kui meie keha ei tööta, siis pea ka mitte. Selle teadmise peame lastele koolis kaasa andma. Oleme hakanud tegutsema, kuid oleme alles teekonna alguses. Aga kool peab ise tahtma. Mida rohkem sellised algatused kasvavad alt üles, seda parem on.“

„Liikuma kutsuva kooli“ aasta tegija laureaadid 2019/2020.
Kuulutatud välja Soomaal 24. septembril 2020

LIIKUMA KUTSUV SAAVUTUS KOOLIS   

Pärnu Vanalinna Põhikool on muutusi teinud väga kiiresti ja tõhusalt. Eriti tänuväärne saavutus on kogu koolipere ja lapsevanemate kaasamine. Näiteks lepiti esimeste klasside lapsevanematega kokku, et nad toovad mõnel hommikul oma lapsed hoopis koolist kaugemale kogunemiskohta. Õpilased ja õpetajad käivad ka kõnnihommikutel ja vahetunde veedetakse õues. Õpetajad võtavad osa liikumist soodustavatest üritustest. Kaugõppe ajal tehti muu hulgas liikumisvahetunde ka õpetajatele ja koguti kollektiivselt kilomeetreid.

Tallinna Südalinna Kool on kujunenud mitmekülgsete liikumisvõimalustega kogupäevakooliks. Kui õpilane viibib kogupäevakoolis kella viieni, saab ta kokku olla õues vähemalt kaks ja pool tundi. Selleks on tehtud süsteemseid muudatusi koolipäeva jooksul nii ainetundides kui ka vahetundides, aga ka huvitegevuses. Kool asub linna keskel, tiheda liiklusega peatänava ääres. Väga tõhusalt on arendatud kooli hoovi, mis kutsub praeguseks tõesti õpilasi liikuma.

Tartu Kesklinna Kool on suutnud kujundada koolihoone ümbruses variatiivse ja liikuma kutsuva ala. 2019. aasta septembris avati mitmekülgne liikuma kutsuv õu, mis sündis tänu vanematekogu eestvedamisele, koostööle õpilaste ja õpetajatega ning linna toele, kui kaasava eelarve konkursil võideti esimene koht. Õu on avatud linnarahvale ja seal korraldatakse koolipäevadel ka teistmoodi vahetunde.

LIIKUMA KUTSUVA KOOLI TEGUS TIIM

Mäetaguse Põhikool on vaid pooleteise aastaga viinud koolielus sisse mitu suurt liikumist edendavat muudatust. Liikuma kutsuvaks on muudetud ainetunnid ja vahetunnid. Tegevust on palju ning seda jagub kõigile, spordiüritusi tehakse ka koos lapsevanematega. Tegus tiim on jõudnud töötoaga innustada liikuvamaks saama ka teisi valla koole. Kooli kogemus kinnitab, et tugev meeskond koostöös koolipere eri liikmete ja pooltega, nagu lapsevanemad, kohalik omavalitsus ja hoolekogu, on edukate muutuste võti.

Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis tegutseb aktiivne ja süsteemne tiim eesotsas kooli huvijuhiga, kes on kujundanud sellest paneelmajade vahel asuvast suurest linnakoolist tõelise liikumiskultuuri edendaja. Süsteemsed muutused päevakavas ja õppetöö korralduses, vahetundides ja koolihoones-õues hoiavad koolipere pidevalt liikumises. Õpetajate tiimi liikmed on ka ise aktiivsed, andes teistele eeskuju. Edukas tegevus on suurendanud õpilaste ja vanemate rahulolu kooliga ning parandanud kooli mainet üldiselt.

LIIKUMA KUTSUV ÕPETAJA

Kaja Kivisikk Tartu Descartes’i koolist on väsimatu innovaator, eestvedaja ja korraldaja, kes rikastab kolleegide ja õpilaste elu. Mängu ja liikumise abil suudab ta õpetada kõiki aineid ja teha isegi etteütlust. Tunnid toimuvad väljaspool klassiruumi ja võimalikult palju ka õues. Kolleegide liikumisvõimalustele mõeldes on ta vedanud erinevaid ühiseid jalutuskäike. Lisaks liikumistegevusele jõuab ta tegeleda veel mitme teise projektiga. Ta on aktiivseid meetodeid ja programmi „Liikuma kutsuv kool“ tutvustanud laiemalt nii meedias kui ka koolitustel.

Sigrid Tilk Muraste Koolist on liikuma kutsuva kooli kehalise kasvatuse õpetaja, kelle jaoks on kõik võimalik. Tema välja mõeldud ja korraldatud põnevate liikumisürituste seas on näiteks heategevuslik võistlus, kus lapsed jooksevad, sõidavad ratta, rula või tõukerattaga võimalikult palju, kogudes nii raha liikumisvahendite jaoks. Ta inspireerib lapsi tegelema spordiga ning tutvustab neile erinevaid spordi- ja liikumisvõimalusi. Oma positiivse mõtlemise ja hea eeskujuga on ta innustanud õpilasi, õpetajaid ja ka lapsevanemaid.

LIIKUMA KUTSUV KOOLIJUHT

Raino Liblik, Kuristiku Gümnaasiumi direktor, ei ole mitte lihtsalt tubli koolijuht, vaid liikuma kutsuv koolijuht, kes on suured ja süsteemsed muutused suures koolis kannatlikult ja rahulikult ette võtnud ja ära teinud. Oma plaanipärase järjepidevusega on ta hea eeskuju teistele koolidele. Inspireerivaid kogemusi liikumiskultuuri juurutamisel on ta jaganud liikuma kutsuvate koolide võrgustikus ja väljaspool.

LIIKUMA KUTSUVA KOOLI TEGUSAD MÄNGUJUHID

Grettel Liset Möldri, Puurmani Mõisakooli mängujuht, on innukuse ja säraga oma koolis eeskujuks nii kõigile mängujuhtidele – õpilastele, kes teevad vahetundides seltskondlikke ja aktiivseid mänge – kui ka õpetajatele. Võib öelda, et ta mitte lihtsalt ei korralda mänguvahetunde, vaid aitab oma kooli mängujuhtide süsteemi töös hoida ja arendada. Näiteks on ta koostanud punktisüsteemi, kuidas kooliõpilaste kohaolekut mänguvahetundides märkida. Koolis teatakse, et tema peale võib alati kindel olla.

Elisabeth Geier ja Kristel Taal, mängujuhid Antsla Gümnaasiumist on ettevõtlikud õpilased, kes ei korralda koolis mitte ainult mänguvahetunde – omal algatusel tegid nad õpilastele koolituse, mille tulemusel on kooli igas klassis 2–4 uut mängujuhti ehk ühtekokku 51. Kooli mängujuhtide eestvedamisel muutus vahetundide tegevus aktiivsemaks, klassiõhtutele tekkis rohkem mängusid, koostati lemmikmängude kogumik ja mängujuhtidest kujunes oma sõpruskond.

SÄRAV LIIKUMA KUTSUV NOORTEALGATUS

Tallinna 32. Keskkooli spordiaktiiv „Spordivaim“, kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Raiend. „Spordivaim“ on kujundanud ümber liikumise ja spordiga seonduva oma koolis ning kasvanud välja tavapärase koolitunni või koolipäeva piiridest. Praeguseks neljandat aastat tegutsev noortealgatus on mastaapne: noored ja nende inspireeriv juhendaja on korraldanud erakordselt suures mahus liikuvaid vahetunde, üritusi, laagreid. Rühmitus on liikumissõbralikku uut kultuuri tutvustanud ka laiemalt ning loonud inspireerivaid materjale kõigile Eesti õpilastele ja koolidele, seda ka kaugõppe ajal.

LIIKUMA KUTSUVALE KOOLILE TOEKS OLNUD LAPSEVANEMAD

„Kõnnin Koolini“ projektijuhid Lembe Levo, Kristiina Püttsepp, Marge Aedna, Tallinna Merivälja kooli vanematekogust on lapsevanemad, kes võtsid kätte ja asusid lahendama koolis olevat tõsist probleemi: kitsastel tänavatel laste toomine autoga kooli on väga liiklusohtlik ega võimalda lastel liikuda. Sellega tegelemiseks korraldati väga süsteemne ja aktiivne kampaania „Kõnnin koolini“, kus vanemaid ärgitati autoga lapsi kooli tuues kaugemal peatuma, et lapsed saaksid jala kooli minna. See tegevus ei ole lõppenud ja lapsevanematest on kujunenud probleemi lahendamise eestvedajad.

Kristi Terep, Tartu Mart Reiniku Kooli lapsevanem, vedas eest Mart Reiniku Kooli liikuma kutsuva õueala projekti kaasava eelarve hääletusel. Tartu Mart Reiniku Kooli liikuma kutsuv õueala sai kohe pärast avamist väga populaarseks. Seal liigub igal kellaajal noori ja vanu. Õueala kasutavad päevasel ajal vahetundides lõõgastumiseks ja mängimiseks kooli õpilased. Sageli toimuvad seal kehalise kasvatuse tunnid, õhtuti ning nädalavahetustel veedavad aga aega Tartu linna noored ja pered. Õueala on ilus ja funktsionaalne. Just tänu Terepi algatusele, eestvedamisele, oskusele kaasata, toetada ja olla olemas rasketel momentidel sai õueala teoks.

LIIKUMA KUTSUVAT KOOLI TOETAV KOHALIK OMAVALITSUS

Pärnu Linnavalitsus haakus kohe ideega toetada piirkonna koolide kujunemist liikuma kutsuvaks koolideks. Pärnu Mai, Kuninga, Ülejõe ja Vanalinna põhikooli ning Tõstamaa Keskkooli ja Paikuse kool on saanud linnalt liikumisvõimaluste arendamiseks märkimisväärset rahalist toetust. Linn näitab suurt huvi kogu programmi ja selle tegevuse vastu ning on pakkunud koolidele igakülgset toetust ja abi. Kogu linna tasandil on moodustunud ühine meeskond, kus toetatakse ja aidatakse üksteist ning valitseb positiivne ja konstruktiivne õhkkond.

Tartu Linnavalitsus on kujunenud liikuma kutsuvate koolide linnaks – linna toel on enamik Tartu koolidest ühinenud liikuma kutsuvate koolide võrgustikuga ning teinud väga suurt arendustööd. Lisaks on linna arengukava üks peamisi eesmärke parandada linlaste elukvaliteeti, mille saavutamiseks arendatakse muu hulgas järjepidevalt liikuma kutsuvat linnaruumi.

Tallinna Linnavalitsus eesotsas Tallinna Haridusametiga on aastaid väärtustanud, tunnustanud ja toetanud koole, kes viivad ellu liikuma kutsuva kooli põhimõtteid. Tallinna Haridusamet otsib pidevalt võimalusi, kuidas koolide õuealasid ja siseruume liikumisaktiivsuse suurendamiseks nüüdisajastada.

LIIKUMA KUTSUVA KOOLI SUUR SÕBER

Sotsiaalministeerium on olnud programmi eestvedajatele järjepidevaks toeks ja usaldusväärseks koostööpartneriks, uskudes, et liikumine on laste tervise ja arengu jaoks asendamatult vajalik. Väga tarvilikel hetkedel on nad toetanud liikuma kutsuvate koolide ideed ning leidnud tervise ja liikumisrõõmu soodustamiseks ka vahendeid.

Eesti Arhitektide Liit on sihipäraselt lahanud liikuma kutsuva kooliruumi ja koolide õuealade teemasid, olnud koolidele nõuandjaks ja loonud praktilisi abimaterjale.

PARIM DISTANTSÕPPEGA KOHANEJA

Jüri Gümnaasium kohanes kiiresti eriolukorrast tingitud kaugõppega, leides väga nutikaid lahendusi nii õpilaste kui ka õpetajate liikumisaktiivsuse hoidmiseks. Kooli mängujuhid lõid tegevuse väljamõtlemises ja elluviimises aktiivselt kaasa. Näiteks kutsusid mängujuhid sotsiaalmeedia vahendusel 1.–4. klassi õpilasi ja õpetajaid osalema uudsel maastikukunsti väljakutsel. Paljud kooli õpetajad koondusid Facebooki gruppi, et jagada liikumisülesandeid, pilte tegevusest ja tulemusi, postitada fotosid ning üksteist motiveerida. Ühiselt kõnniti kevade jooksul üle 8,7 miljoni sammu.

Paide Hammerbecki Põhikooli eestvedajad hakkasid kaugõppele jäädes edastama aktiivselt igapäevaseid liikumisülesandeid lastele ja utsitasid liikumistegevusest osa võtma terveid perekondi. Paljud pered läksidki sellega kaasa ja postitasid pilte oma tegevusest ka sotsiaalmeediasse. Selles koolis ei jäetud kõrvale ka õpetajaid: nii võis e-päevikust leida soovituslikke võimlemiskavasid kolleegidele, mida saatsid innustavad soovitused. See aitas õpetajate sõnul veeta kevadise sunnitud eraldatuse parimaid pooltunde ja tagada tööpäevaks hea tuju.

Rakvere Gümnaasiumi algklassimajas võeti kaugõppe ajal kasutusele uudne ja liikumist soosiv süsteem. Tunniplaanis sisustati teisipäev ja neljapäev aineõpetuse ning liikumisega lõimitud õppepäevadena. Projektülesanded sisaldasid ka rohkelt liikumist. Huvitegevuse liikumisülesanded jagus nii õpilastele, lapsevanematele kui ka õpetajatele. Õppeainete ja õuesõppe kombineerimise abil suudeti kodus veedetud kuudel paindlikult sportliku ja liikuma ärgitava tegevusega paindlikult jätkata.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta