Täna, 17. veebruaril tähistab Alam-Pedja looduskaitseala 20. sünnipäeva. Keskkonnaamet koos kaitsealaga seotud huvigruppe ja isikuid koondava nõukojaga korraldab kogu sünnipäeva-aasta vältel kaitseala tutvustamiseks erinevaid tegevusi – temaatilised loodusõhtud, erinevad konkursid ja talgud. Valmib ka kaitseala uus kaitsekorralduskava.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 18. veebruar 2014
1994. aasta 17. veebruaril kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nr 61 Adavare, Pikknurme, Laeva, Konguta ja Dubrovski metskondade metsakorralduste alusel kaitseala piirid. Keskkonnaministeeriumile anti ülesanne kolme kuu jooksul välja töötada ja kinnitada kaitseala põhimäärus koos kaitse-eeskirjadega. Esimese kaitse-eeskirja sai Alam-Pedja siiski enam kui aasta möödudes – 3. märtsil 1995. aastal.
1997. aasta 17. juunist alates on Alam-Pedja rahvusvahelise tähtusega märgala (nn Ramsari ala) ning 2004. aastast alates üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 linnu- ja loodusala.
Alam-Pedja on unikaalne soode, metsade ja niitude kompleks Emajõe ülemjooksul, ürgse Võrtsjärve nõos, kuhu voolavad kokku Pandivere kõrgustikult mööda Pedja ja Põltsamaa jõge laskuvad veed. Esialgu 26 000 hektari suurune kaitseala on praeguseks laienenud ligi 34 400 hektarini. Suur osa territooriumist oli ligi pool sajandit enne kaitseala moodustamist NSVL armee väljaõppepolügoon.
Alal pole ühtegi läbivat teed ning alalisi elanikke on alla kümne. Seevastu elavad Alam-Pedjal peaaegu kõik Eestis kohatud kotkaliigid. Kokku on siin registreeritud ca 200 linnuliiki, neist haudelinde üle 150 liigi. Lisaks on siin 485 soontaime-, 184 sambla-, 680 seene-, 272 sambliku-, 22 limuse-, 32 kiili-, 410 suurliblika-, 35 kala- ja 11 kahepaikseliiki. Veel leidub Alam-Pedja looduskaitsealal üle 100 mardikalise, kaks roomaja- ning 43 imetajaliiki. Enam kui 90% kaitsealast hõlmavad loodusdirektiivi 19 erinevat elupaigatüüpi.
Sünnipäeva-aastal toimub mitmeid põnevaid tegevusi, mille kohta täpsema informatsiooni saab Alam-Pedja looduskaitseala veebilehelt. Kaitsealaga seotud teemasid kajastatakse ka Looduskalendri veebilehel.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
