Üha kiiremini toimuvad kliimamuutused ja halvenev keskkonnaseisund on suureks ohuks nii Euroopale kui ka kogu maailmale. Nende probleemide lahendamiseks on sõlmitud Euroopa roheline kokkulepe (inglise ,,European Green Deal“), mille eesmärk on edendada Euroopa Liidu liikmesriikide majandust tänapäevaselt, ressursitõhusalt ja konkurentsivõimet tõstvalt. Mida täpselt roheleppega saavutada soovitakse ja kuidas Eesti riik eesmärkide täitmisele kaasa aitab, sellest annab ülevaate Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Laura Freivald.

Euroopa Liidu liikmesriikide tasandil sõlmitud rohelepet toetatakse investeeringutega rohelisse tehnoloogiasse, kestlikesse lahendustesse ja uutesse ettevõtetesse.

Roheleppe peamine eesmärk on muuta Euroopa Liit 2050. aastaks CO2-neutraalseks

Kliima ja keskkonna negatiivseid muutusi seostatakse üha suuremat mõju omava globaalse soojenemisega, mis on tingitud erinevate uuringute andmetel peamiselt fossiilkütuste liigsest põletamisest, maa metsatustamisest ja intensiivsest põllumajandusest. Seetõttu on roheleppe peamine eesmärk muuta Euroopa Liit 2050. aastaks CO2-neutraalseks.

Suure eesmärgi saavutamiseks on seatud mitu vahe-eesmärki, mille hulka kuulub ka roheleppega seotud õigusaktide pakett ,,Eesmärk 55“ (inglise ,,Fit for 55“). Paketi ,,Eesmärk 55“ raames vaadatakse üle kliima-, energia- ja transpordialased õigusnormid, mis võimaldaks efektiivselt saavutada 2030. ja 2050. aastaks seatud eesmärgid. Õigusnormid hõlmavad endas peamiselt heitgaasinormide vähendamist ning energia- ja ressursitõhusust.

Euroopa Liidu üks olulisemaid eesmärke aastaks 2030 on viia taastuvate energiaallikate osakaal vähemalt 40%ni kõigis energiaallikates. Baltikumis kokku kasvas elektritootmine 2021. aastal võrreldes eelnenuga kuus protsenti ning tarbimine neli protsenti, kusjuures Eesti elektrijaamad tootsid mullu elektrit kolmandiku võrra enam kui 2020. aastal.

Eesti on juba saavutanud järgmise kümnendi alguseks seatud eesmärgi

2021. aastal moodustas Eestis taastuvenergia toodang üle 40 protsendi Eesti elektritoodangust ja kattis peaaegu kolmandiku kogutarbimisest[i]. Seega on Eesti juba saavutanud riigi tasandil 2030. aastaks seatud taastuvate energiaallikate kasutamise eesmärgi. Lisaks sellele tootsid 2021. aastal Eesti elektrijaamad taastuvatest allikatest elektrienergiat umbes viiendiku võrra rohkem kui 2020. aastal, millest suurimat kasvu näitas mitmendat aastat järjest päikeseenergia kasutamine.

Päikeseenergiast toodetud elektrienergia maht kasvas 2021. aastal kaks korda enam kui 2020. aastal. Aasta-aastalt on oluliselt suurenenud taastuvenergia tootjate arv, mis on võrreldes eelneva aastaga pea kolmekordistunud. Sellega seoses on ka võrguliitumise ehitused pooleli ligikaudu 2600 tootmisseadmel, mille võimsus ulatub kuni 50 kilovatini[ii].

Päikesepaneelide soetamiseks saab taotleda toetusi

Eestis on päikeseelektrijaamade rajamiseks võimalik kasutada investeeringutoetusi ja toodangutoetusi. Tänu tehnoloogia kiirele arengule ja nõudluse kasvule on viimastel aastatel oluliselt langenud päikeseelektrijaamade rajamise maksumus, mis omakorda on lühendanud nende tasuvusaega ja muutnud päikeseenergia konkurentsivõimelisemaks ning tasuvamaks[iii].

Tänavu saavad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad lisaks investeeringu- ja toodangutoetustele taotleda toetust taastuva energiaallika, sh päikesepaneelide soetamiseks.

See pole midagi esmakordset, kuna ka varem on nii Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kui ka Eesti riigi eelarvest toetatud kalapüügi- ja vesiviljelussektori ettevõtjate rohelise energia kasutuselevõttu. Nüüd, olukorras, kus aasta jooksul on elektri- ja gaasienergia hinnad oluliselt tõusnud, on sektori ettevõtjate huvi rohelisemate valikute vastu samuti märkimisväärselt kasvanud, kuna lisaks saastatuse vähendamisele on see valik ka majanduslikult kasulikum.

Selliste roheliste tegevuste toetamisega võimaldatakse kalapüügi- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele sujuvamat üleminekut säästlikumatele seadmetele, panustades samaaegselt paketi ,,Eesmärk 55“ eesmärkide täideviimisesse.

Eestis sõltub imporditavatest fossiilsetest kütustest enim transpordisektor

Seoses paketis ,,Eesmärk 55“ seatud heitgaasinormide vähendamise eesmärkidega ei ole alates 2035. aastast enam võimalik sisepõlemismootoriga sõiduautosid ega kaubikuid Euroopa Liidu turule lasta. Samuti hõlmab heitgaaside vähendamine endas meretransporti, kus soovitakse vähendada laevade pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukust 2050. aastaks kuni 75%, edendades säästvamate laevakütuste kasutamist.

Eestis sõltub kõige enam imporditavatest fossiilsetest kütustest transpordisektor, seda nii maismaal, meres kui ka õhus. Imporditavad transpordikütused on peamiselt bensiin ja diiselkütus, aga ka raskekütteõlid ning lennukikütused.

Kui 2018. aastal toodeti Eestis biometaani kahes tootmisjaamas, siis 2020. aastal lisandus veel kaks jaama ning 2022. aastal on alustamas tootmist juba viies biometaani tootmisjaam. Praegu on veel siiski valdavaks energiaallikaks imporditavad kütused ja sellel on oma mõju ka riigi julgeolekule.

Eesti transpordisektor vajab olulist muutust energiasõltumatuse suurendamiseks vesinikkütuse või mõne veel uuenduslikuma lahenduse näol[iv]. Alates 2019. aastast on Eestis aidatud kaasa keskkonnahoidlikumate elektrisõidukite suuremale levikule, võttes vastu elektrisõidukite toetusmeetme. Seda toetust saavad taotleda Eestis registreeritud juriidilised isikud ning Eesti isikukoodi omavad füüsilised isikud. Toetatakse kinnitatud nimekirjas oleva sõiduki ostu kuni 5000 euro ulatuses ja läbisõidukohustus taotlejale on 80 000 km nelja aasta jooksul[v].

Joonisel 1 on esitatud Transpordiameti andmed[vi], mille kohaselt oli 2022. aasta 26. aprilli seisuga sõidukite registris registreeritud 921 310 sõidukit, millest ainult u 2% olid hübriid-, 0,31% gaasi- ja 0,26% elektrimootoriga.

Kalapüügi- ja vesiviljelussektori ettevõtted saavad taotleda toetust keskkonnahoidliku sõiduki soetamiseks

Erandkorras toetame tänavu ka Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlejate autopargi üleminekut keskkonda säästvamatele mootorsõidukitele. Nimelt on sektori ettevõtjatel võimalik taotleda toetust toodete transpordiks mõeldud säästliku sõiduki soetamiseks, et muuta toidutootmise logistika rohelisemaks.

Tarbijate jaoks pole toidu tootmine ammu enam seotud ainult töötlemisega, vaid ka logistika on oluline osa kogu tootmisprotsessist. Seega tasub riigil toetada kalapüügi- ja vesiviljelussektori ettevõtjaid säästlikumate mootorsõidukite soetamisel ka seepärast, et tarbija valikut poes võib mõjutada see, kuidas on kalatoode veest poodi jõudnud.

[i] Elering (2022). „Elektritootmine Eestis kasvas möödunud aastal kolmandiku võrra, tarbimine kuus protsenti“

[ii] Elering (2022). „Taastuvenergia tootmine kasvas eelmisel aastal 15 protsenti“

[iii] Kolberg, Lauri (2020). „Päikeseelektrijaamade dimensioneerimise tehnoloogilised võimalused ja majanduslik efekt“

[iv] Statistikaamet (2021). „Kas säilitame rohepöörde käigus energiasõltumatuse?“

[v] Elektriautod.ee (2021). „Elektriauto toetus – elektrisõidukite ostutoetusest“

[vi] Transpordiamet. Sõidukite statistika (vaadatud 26. aprillil 2022)

Lugu on pärit Maablogist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta