Inimese tervise kaitsmiseks sätestatakse puu- ja köögiviljades sisalduda võivatele pestitsiidide toimeainete jääkidele piirnormid (MRL). Nende aluseks on põldkatsed, kus pärast taimekaitsevahendi korrektset ja kontrollitud kasutamist mõõdetakse toimeainejääkide kogust saaduses.
- Toit ja aiandus
- Indrek Hirs, Maablogi
- 21. juuli 2019
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Pärast toimeainete hindamist ja ümberhindamist antakse hinnang iga toimeaine jääkide maksimaalsele võimalikule sisaldusele. Hinnangu koostamise raames tehakse kindlaks, kas toimeaine selline kogus saaduses on inimeste tervisele ohtlik või mitte, arvestades toksikoloogilisi võrdlusväärtuseid (talutav ööpäevane kogus ehk ADI[1], akuutne standarddoos ehk ARfD[2]) ning toitumisuuringute andmeid. Ehk siis lihtsustatult leitakse arvutusmudelitega, kui palju tarbija toimeaine jääke toiduga tõenäoliselt saab, ning saadud tulemusi võrreldakse toksikoloogiliste võrdlusväärtustega.
Kuidas hinnatakse lühiajalist kokkupuudet?
Lihtsustatult leitakse akuutne saadavus üldise arvutusvalemiga.
Akuutne saadavus = [(aine sisaldus tootes) x (toote tarbitav kogus)] / kehamass
Tõenäolisema tarbijariski hindamisel (s.t täpsemates arvutusvalemites) võetakse lisaks aine sisaldusele tootes ning tarbitavale kogusele arvesse täiendavaid aspekte, näiteks seda, et viljad töödeldakse või kooritakse. MRL aga väljendab lubatud jäägi kogust kogu viljas, s.t töötlemata ja koorimata viljas.
Uuringutega vaadeldakse näiteks seda, kuidas muutub jäägi sisaldus kuumtöötlemisel või milline on jäägi sisaldus eraldi kogu viljas, koores ja viljalihas. Uuringute tulemuste põhjal arvutatakse töötlemisfaktorid, mis iseloomustavad jäägi osakaalu töödeldud või kooritud viljas.
Lisaks on uuringud näidanud, et mõnikord võib jäägi kogus ühes ühikus (nt üks mandariin, üks õun) olla suurem kui keskmiselt kogu partiis. Et sellega seoses veelgi maandada riski, mis tuleneb korraga suure koguse mingi toiduaine söömisest, on arvutusvalemisse lisatud täiendavalt varieeruvusfaktor, mille väärtus sõltub ühiku kaalust.
Seejuures tasub teada, et arvutusvalemisse lisatavad faktorid ei ole universaalsed ehk ühesugused kõigi toimeainete või viljade jaoks.
Täpsem arvutusvalem on seega järgmine.
Akuutne saadavus = [(aine sisaldus tootes) x (toote tarbitav kogus) x (asjakohane faktor)] / kehamass
Üldise arvutusvalemi kasutamisel hinnatakse aine saadavusest tulenevat võimalikku riski tegelikkusest suuremaks. Seda muu hulgas põhjusel, et jäägi sisaldus töötlemisel või koorimisel muutub ning enamik toodetest sisaldab tegelikkuses jääke piirnormist oluliselt vähem.
Üldise arvutusvalemi järgi võiks näiteks 20 kg kaaluv laps süüa ööpäevas vaid 67 g mandariine mis sisaldavad maksimaalses lubatavas koguses kloorpürifossi (eeldusel, et ta ei saa seda ainet lisaks mõnest muust toiduainest). Täpsema arvutusvalemi järgi (ehk täiendavalt töötlemisfaktori ja varieeruvust arvestades) saame aga tulemuseks 1,11 kg kooritud mandariine. Banaane, mis sisaldavad maksimaalses lubatavas koguses tiabendasooli, võiks 20 kg kaaluv laps üldise arvutusvalemi järgi süüa ööpäevas 333 g (eeldusel, et ta ei saa seda ainet lisaks mõnest muust toiduainest). Töötlemisfaktori ja varieeruvuse täiendaval arvestamisel aga saame tulemuseks 3,7 kg kooritud banaani.
Toimeainete tegelikke sisaldusi arvestades võib päevas ohutult süüa veelgi suuremaid koguseid.
Kas toit, milles on pestitsiidijääke üle piirnormi, on süües kohe tervisele ohtlik?
Süües toitu, milles pestitsiidijääkide sisaldus ületab piirnormi (MRL), ei teki otsest terviseriski, kui pestitsiidide saadavus toidust jääb alla toksikoloogiliste võrdlusväärtuste ehk ohutuslävendite (nagu talutav ööpäevane kogus ADI või akuutne standarddoos ARfD). Ohutuslävendi ADI ületamine perioodiliselt või aeg-ajalt ei tähenda samuti otsest terviseohtu, kuna ADI puhul on tegu väärtusega, mis on välja arvestatud inimese eluaegse kokkupuute alusel.
[1] ADI (acceptable daily intake, vastuvõetav/talutav ööpäevane kogus) – toidus sisalduv toimeaine kogus, mille tarbimisel iga päev terve inimese eluea jooksul ei esine terviseriski (ühik: mg / kehamassi kg). Toksikoloogiliseks võrdlusväärtuseks pikaajalise kokkupuute hindamisel.
[2] ARfD (acute reference dose, akuutne standarddoos) – toidus sisalduv toimeaine kogus, mille tarbimisel lühema aja jooksul (üks toidukord või ööpäeva jooksul) ei esine terviseriski (ühik: mg / kehamassi kg). Toksikoloogiliseks võrdlusväärtuseks lühiajalise kokkupuute hindamisel.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
