Kampaania eesmärk on olnud läbi aastate juhtide kõikide liiklejate tähelepanu sellele, millist kahju tekitab naastrehvide kasutamine ja kui lihtne on loomi ja inimesi ohustavat kahju ära hoida. Kampaania kestab kuni 15. novembrini.

Vaatamata asjaolule, et Tallinna linnaõhk on euroopa mastaabis esirinnas, põhjustab halb õhukvaliteet Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi ja Keskkonnauuringute Keskuse koostöös aastal 2011 läbi viidud uurimustöö kohaselt 600 varjast surma aastas, millest Tallinna osa on 2007. aastal läbi viidud uuringu kohaselt 296 varajast surma. Sama uuringu kohaselt väheneb õhukvaliteedi tõttu iga pealinlase keskmine oodatava eluiga 7,7 kuu võrra.

Lamellrehvide kasutamisel paraneb liiklusohutus ja õhukvaliteet

Helsingi linna ehitusameti eesvedamisel aastatel 2011-2013 läbi viidud uurimisprogrammi NASTA 2011-2013 „Lamellrehvide kasutamisega parem õhukvaliteet – liiklusohutust halvendamata“ kohaselt on tänavatolm seotud tõsiste tervisekahjustustega. Naastrehvide kasutamisest tuleneb 75 % pealinnapiirkonna tänavatolmust ning tuvastatud on seos õhu tahkete osakeste sisalduse ja tervisemõjude vahel. Tänavatolmu sissehingamine on tõenäoliselt seotud ka sagenenud hingamisteede- ja südamehaigustest tingitud haiglaravile sattumise ning koguni enneaegse surmaga. Samuti põhjustab tänavatolm silmade ja hingamisteede ärritust. 

Sama uuringu kohaselt põhjustab naastrehvide kasutamine rohkem liiklusõnnetusi. Hinnatakse enda ja rehvi võimeid üle. Lamellrehvidega sõidetakse ettevaatlikumalt ega võeta liikluses põhjendamatuid riske. Sõidukijuhtide suhtumise muutumine tooks kaasa liiklusohutuse kasvu. Lamellrehvidega sõitmine arendab olukorrale vastava sõidukiiruse valimise oskust.

Autojuht, kes hindab mugavust ja oma aega eelistab talverehvidena lamellrehve

Naastrehvide kasutusperioodi reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrus nr 42. "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele", mille lisa 1 koodi 507 punktis 6 on ajalised piirangud naastrehvide kasutamisele kehtestatud järgmiselt: „6) naastrehve võib sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini.

Lamellrehvide kasutamine on lubatud aastaringselt, küll aga ei soovitata lamellrehvi pehme segu tõttu sõita nendega suveperioodil. Naastrehvide kasutamine on seotud väga konkreetsete tähtaegadega, mis paratamatult põhjustavad tunglemist rehvivahetuspunktides. Seega lamellrehvide kasutamine on tark valik ka seetõttu, et ka väljaspool naastrehvide lubatud kasutusaega on lamellrehvidega sõitmine igati seaduspärane.

Autoliiklust eelistades hinnatakse sageli mugavust, vaikust ja rahu mida kärarikkad linnakeskkonnad üldjuhul ei paku – naastrehvidega sõidukid põhjustavad kõrvulukustavat müra – seda nii tänavakeskkonnas kui ka sõidukis viibivatele isikutele. Pikemate vahemaade läbimisel muutub naastrehvi müra monotoonseks ja väsitavaks. Väsinud inimesed ei ole õnnelikud. 

Talverehvide testid kinnitavad, et kehval naastrehvil ei ole tipptasemel lamellrehvile midagi vastu panna ja seda isegi libedal jääl. Lamellrehviga saab meie teede hooldusnõudeid arvestades paremini hakkama kui naastrehviga, kuna talveperioodil esineb teeoludena kõige enam märjal asfaldil liiklemist, millistes oludes jääb sageli naastrehvide miinuspoolele pikk pidurdusmaa ja halvenev juhitavus. Paraku tehakse sageli rehvieelistustel valik just jäisel teel hakkamasaamiseks, teadvustamata, et linnade tänavate hoolduskvaliteet tagab üldjuhul piisava haardeteguriga teekatted.

Järjest suurem hulk autojuhte otsustab lamellrehvide kasuks.

Viimastel aastatel läbiviidud loendused on näidanud, et lamellrehvide kasutus talveperioodil on tõusmas. Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel 2020 aastal valminud Tallinna Tehnikaülikooli naastrehvide mõju uuringust selgus, et praegu kasutab naastrehve keskmiselt 61% pealinna autokasutajatest. Varasemad loendused on näidanud naastrehvikasutust 69-77% vahemikus.

Naastrehvide kasutamisega seotud rahalised mõjud ulatuvad kümnetesse miljonitesse eurodesse

Naastrehvide põhjustatud teede ja tänavate kulumine halvendab linna õhukvaliteeti ja suurendab ka teekatete uuendamise vajadust. Seni, kuni kasutatakse naastrehve, jätkub tolmu peenosakeste pidev juurde tootmine.

Tallinna Tehnikaülikooli naastrehvide mõju uuringust tulenevalt oleks ainuüksi Tallinna linnas võimalik juhul, kui naastrehvide kasutajate hulk langeks 20%, säästa teeparandustöödelt 2,2 miljonit eurot. Ainuüksi naastrehvide kasutusaja vähendamine 5,5 kuult 4 kuule tähendaks 1,2 miljoni euro suurust kokkuhoidu teeparandustöödelt aastas. Välisõhus levivate osakeste tervisemõjude hind Eestis on arvestuslikult väliskuludena ligikaudu 378 miljonit eurot aastas varajase suremuse tõttu  ja 2 miljonit eurot aastat hospitaliseerimiste tõttu.

Igakevadiselt kogutakse Tallinna linnas kokku ligikaudu 5500m3 naastrehvide kasutuse tagajärjel lahti rebitud ja ülespaisatud teekatteosiseid, seda on enam kui 333 veokikoormat potentsiaalselt tervistkahjustavat materjali.

Lisaks veel mikroplast, mida on kasutatud teemärgistuses, ja mis naastrehvide kasutuse tagajärjel loodusesse ringleb.

Paljud riigid on jõudnud teadmiseni, et naastrehvide kasutamist tuleb piirata nende kahjulike keskkonna- ja tervisemõjude tõttu. Oleme teadlikud ja rehvivalikul juhindume kaalutletud valikutest!

Rehvitootjate omavaheline võiduarendus on viinud järjest suurema keskkonnakahjuga naastrehvide tootmiseni

Aastal 2013 oli talverehvis keskmine naastude arv 130, siis tänaseks on see arv jõudnud juba 200-ni ja maksimum on 250 naastu rehvis! Tootjatel on küll kohustus tagada, et naastud liialt teed ei lõhuks, aga üldjuhul tehakse selliseid katseid uute rehvidega, rehvi kuludes muutub ka naastude mõju teekatetele. Põhjamaades on asutud juba reguleerima ka naastrehvis lubatud naastude arvu, mille kohaselt ei peaks rehvi veerepinna meetri kohta ületama 50 naastu. Selle otsuse tulemusel peaks teekatte kulumine vähenema arvutuste kohaselt 15%.

Iga protsent loeb! Eelista lamellrehve ja anna oma panus meie ja meie laste puhtama elukeskkonna nimel.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta