Keskkonnaameti juhtimisel kävitub LIFE+Nature programmi projekt “Suur-rabakiili ja mudakonna asurkondade kaitse ja säilitamine levila põhjapiiril Eestis ja Taanis”, mille eesmärk on kaitsta suur-rabakiili ja mudakonna väikeseid ja isoleeritud asurkondi ning säilitada ja taastada nende eluks hädavajalikke väikeveekogusid Eestis ja Taanis.

Sobilike väikeveekogude vähesus on üheks peamiseks põhjuseks, miks mudakonna (Pelobates fuscus) ja suur-rabakiili (Leucorrhinia perctoralis) ning paljude teiste väikeveekogudega seotud liikide arvukus on 20. sajandi teisel poolel nii Eestis kui ka mujal Euroopas oluliselt langenud.

Suur-rabakiili ja mudakonna võib pidada nn. katusliikideks suurele hulgale puhtaveelistest kalavabadest väikeveekogudest sõltuvatele veelistele ja poolveelistele liikidele, kellest mitmed on haruldased või hävimisohus, nt. rohe-tondihobu, valgelaup-rabakiil, suur-kirjuujur, kollaserv ujur, laiujur, harivesilik jt. Seetõttu aitab projekt lisaks suur-rabakiilile ja mudakonnale parandada ka paljude teiste ohustatud ja kaitasealuste liikide elupaigatingimusi.

Projekt “Suur-rabakiili ja mudakonna asurkondade kaitse ja säilitamine levila põhjapiiril Eestis ja Taanis” kestab viis aastat (2010-2014) ning hõlmab nii Eestis kui Taanis 8 kaitseala, mis kõik kuuluvad ka Natura 2000 võrgustikku. Eestis on projektialadeks Lahemaa ja Karula rahvuspark, Mõdriku-Roela, Varangu, Lasila, Porkuni, Neeruti, Emajõe- Suursoo ja Piirissaare looduskaitsealad.

Projekti kogueelarve on 1 050 430 eurot. Poole eelarvest katab Euroopa Liidu LIFE-Nature programm, mis toetab loodusakaitselisi tegevusi Natura aladel, ja poole Eesti ning Taani partnerid.

Projekti avaseminar toimub 11. märtsil kell 11 Tartus Aleksandri 14. Osa võtavad liigikaitsega ja loodusharidusega tegelevad inimesed Keskkonnaametist, Keskkonnaministeeriumist, Tartu Ülikoolist, RMK-st, Tartu Keskkonnahariduse Keskusest ja mujalt. Seminaril antakse ülevaade projekti taustast ja sihtliikidest ning projekti peamistest tegevustest.

Sarnased artiklid