Äpardunud maailmameistrit pole ilmas olemas. Nii sündis üks äpardunud maailmameistri sõber, kelleks sain mina, allveelaps ehk maailmameister Karmo Maasiku sõber.

Äpardumine oli juhuslik saatuse kingitus ja lugu ise järgmine: Karmo pani mind paadiga stopperiga enda veealust aega mõõtma.

Poi, mis teda nööriga ühendas, oli veepinnal ja liikus edasi. Mina pidin paadiga sõudes poiga tempot hoidma ja vahel rebisin temast isegi ettepoole.

Parem aerutull otsustas mul hooletusest lahti tulla...

Ja tuligi, paat keeras risti ja Karmo, kes millestki ei teadnud, ujus otse paadi suunas edasi.

Poi jõudis paadini, rammis häälekalt paadiserva ja sööstis siis paadi alt läbi ning jätkas oma teekonda.

Ehmatunud mina olin seniks tardunud, kuni paat ja mina ja minu maailmameister silla juurde naasesid. Karmo ei teadnud asjast midagi ega olnud vee all midagi tundnud.

See sai mulle paadisilla peal selgeks ja üllatumisteks oli põhjust meil mõlemil, nii maailmameistreil kui tema abilisest sõbralgi.

Viitna, lõikuskuu, 1994.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!