Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel alustati aastateks 2019–2022 keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava koostamist, mille eesmärgiks on tõsta elanike keskkonnateadlikkust, edendada süsteemset keskkonnaharidust ja kirjeldada alavaldkondade prioriteedid.

Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava on 31. märtsil 2017 keskkonnaministri ning haridus- ja teadusministri allkirjastatud ühise tegevuse memorandumi rakenduskava. Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium kinnitavad memorandumis ühist tahet töötada välja keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevuskava ning korraldada selle elluviimise perioodilist analüüsi ning uuendamist, kaasates kõiki siht- ja huvirühmi.

Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava koostamise protsessi koordineerimiseks, esitatud seisukohtade analüüsimiseks, põhimõtteliste otsuste vastuvõtmiseks ja tulemuste kokku võtmiseks moodustas keskkonnaminister Siim Kiisler juhtrühma. „Meie kõigi ühine eesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna tagamine. Selleks tuleb tõsta nii noorte kui ka täiskasvanute teadlikkust, sest pole harvad juhud, kus koolilapsed on isegi loodusteadlikumad kui nende vanemad,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. Ta lisas, et kõige tõhusamalt on loodus kaitstud siis, kui inimesed oskavad ja tahavad ise kasutada loodust selle mitmekesisust alal hoides. Keskkonnahoidlike hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamiseks tuleb pidevalt tegelda keskkonnateadlikkuse arendamisega. „Seetõttu olemegi koostöös partneritega otsustanud koostada Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava aastateks 2019–2022.“

Juhtrühma esimene kohtumine toimus 6. märtsil. „Juhtrühma koosolek oli töine. Korralduslike küsimuste kõrval tegeleti ka sisuliste teemadega,“ ütles Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Asta Tuusti, kes juhib juhtrühma tööd. Kohtumisel vaadati üle ja ühtlustati valdkonna mõisteid ning sõnastati üldine arenguvisioon. „Leiame, et keskkonnateadlik inimene lähtub oma otsustes teaduslikest seisukohtadest ja asjakohasest infost. Ühiskonna keskkonnateadlikkuse edendamiseks tuleb arendada kogu haridusvõrgustikku,“ hindas Asta Tuusti.

Lisaks juhtrühmale moodustati huvirühmade kaasamiseks kolm valdkondlikku töörühma.

„Haridus- ja Teadusministeeriumi laiemaks prioriteediks on rakendada ellu ÜRO kestliku arengu haridusega seotud eesmärk: tagada aastaks 2030, et kõik õppurid omandavad teadmised ja oskused, mis on vajalikud jätkusuutliku arengu toetamiseks. Seetõttu keskendutakse jätkuvalt keskkonnahariduse väärtustamisele ja riiklike õppekavade läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ tõhusamale rakendamisele. Kavandatava tegevuskava kontekstis soovitakse parendada formaal- ning huvihariduse võimalusi, koostööd koolide ja keskkonnahariduskeskuste vahel ning suurendada noorte huvi keskkonna- ja loodusteadustega seotud karjäärivalikute vastu,“ selgitas Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Imbi Henno.

Tegevuskava koostamisel on juhtrühmale ja töörühmadele täiendavalt oodatud ka kõigi teiste huviliste ettepanekud ning kommentaarid. Programmi edukaks elluviimiseks loob eelduse kõigi osapoolte kaasamine, mis toimub juhtrühma liikmete ja töörühma juhtide kaudu. Keskkonnaministeeriumi kodulehe kaudu on võimalik tutvuda tegevuskava koostamise protsessiga. Lisaks jagab infot Keskkonnaamet, kes teeb seda läbi maakondlike ümarlaudade ning portaali www.keskkonnaharidus.ee kaudu.

Lisainfo Keskkonnahariduse ja –teadlikkuse tegevuskava koostamise protsessi kohta on leitav keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta