Valminud on Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu, millega kehtestatakse kogu rahvuspargile ühine kaitsekord. Samuti liidetakse rahvuspargi alaga riigimaadel asuvad Arvila ja Mustassaare metsise püsielupaigad. Kaitse-eeskirjaga uusi, praegu kaitse alla mitte kuuluvaid maid kaitse alla ei võeta.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 9. juuli 2020
- Foto: Maastik Alutaguse rahvuspargis. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Alutaguse rahvuspark on moodustatud eelnevalt kaitse all olnud Agusalu, Muraka, Puhatu ja Selisoo looduskaitseala, Iisaku, Jõuga, Kurtna, Mäetaguse, Smolnitsa ja Struuga maastikukaitseala ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala liitmisel. Sellega loodi piirkonda juba praegu kaitstavatest aladest terviklik loodus- ja pärandkultuuri kompleks.
Endiste Agusalu, Muraka ja Kurtna kaitsealade kaitse-eeskirjad on koostatud 2000-ndate aastate alguses ja tänaseks mõnevõrra aegunud. Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga ühtlustatakse ja kaasajastatakse seni neile piirkondadele eraldi kehtinud kaitse-eeskirjade sõnastus ning viiakse see vastavusse täna kehtiva looduskaitseseadusega. Näiteks lõpetatakse mõne liigi kaitseks kehtestatud liikumispiirangud kohtades, kus seda liiki tegelikult enam ei ela.
Kaitse-eeskirjaga ühtlustatakse ka rahvaürituste korraldamisel inimeste arvule seatud piirmäärad. Nii pole enam vaja Keskkonnaameti kooskõlastust matka korraldamiseks kuni kümnele inimesele Agusalu ja Muraka metsades ja soodes. Senise kaitse-eeskirja järgi polnud neis sihtkaitsevööndites ilma Keskkonnaameti nõusolekuta rahvaürituse korraldamise väljaspool selleks ette nähtud teid, radu ja puhkekohti lubatud.
Ka ei olnud seni kehtinud piirangute tõttu võimalik Agusalus ja Murakal taastada soode looduslikku veerežiimi ja teha liigikaitselisi töid – seda vajadust ei osatud kaitse-eeskirjade koostamisel ligi 20 aastat tagasi lihtsalt ette näha. Kaitse-eeskirja eelnõu näeb ette ühiste piirangute kehtestamist kõikide piiranguvööndite metsade majandamisele – lubatud on turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit ja keelatud on lageraie.
Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjaliga on võimalik tutvuda ja ettepanekuid teha avaliku väljapaneku ajal ajavahemikus 6. juuli ‒ 21. august 2020 Keskkonnaameti Jõhvi kontoris (Pargi 15, Jõhvi) ja Iisaku looduskeskuses (Aia 2, Iisaku) ning Alutaguse (Tartu mnt 56, Iisaku), Lüganuse (Keskpuiestee 20, Kiviõli) ja Toila (Pikk 13a, Toila) vallavalitsuses, samuti Keskkonnaameti kodulehel.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
