Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks. 

„Uutel potentsiaalsetel tuulealadel on oluline roll selles, kui kiiresti suudame rajada uusi taastuvenergia võimsusi, mis omakorda aitavad elektrihinda alla viia. Tuul ja päike on kõige soodsamad viisid elektrienergia tootmiseks,“ selgitas kliimaminister Yoko Alender.  

Pakkujaid leidus 17 alale, nelja ala puhul - Valga-Tõrva, Tõrva, Lääne-Nigula, Türi - pakkumisi ei esitatud. Arendusperioodi tasuna laekub riigituludesse enampakkumise tulemuste põhjal potentsiaalselt kokku kuni miljon eurot aastas esimesel kolmel arendusperioodi aastal. Opereerimisperioodi tasud selguvad arendusperioodi lõpus, kui on teada tuulikute arv ja nende tootmisvõimsus ning hoonestusõigusega koormatavate kruntide pindala. 

Tuuleparkide täpsed asukohad, tuulikute arv ja nende paigutus selguvad tavapärase kohaliku omavalitsuse planeerimis- ja loamenetluse käigus. Pärast enampakkumist saab alustada aladel planeerimismenetlusega ning viia läbi vajalikud uuringud. Enne planeeringumenetluse läbimist ja ehituslubade väljastamist tuuleparki rajama asuda ei saa.  

Enampakkumiste tulemused kinnitatakse eeldatavasti veebruarikuu jooksul ning eesmärk on sõlmida arendusperioodi lepingud 2025. aasta esimeses kvartalis. Arendusperioodi lepingud sõlmitakse kolmeks aastaks, mille jooksul  peab planeeringumenetlus saama läbitud ja ehitusuba saadud. Pärast ehitusloa saamist sõlmitakse hoonestusõiguse lepingud. Kui kolme aasta jooksul  ehitusloani ei jõuta, jääb hoonestusõigus saamata.  

Hoonestusõiguse lepingu kehtivuse ajal on arendajatel ehitustöödeks ette nähtud kuni kaks aastat ning opereerimisperiood kestab kuni 35 aastat. Perioodi lõppedes on arendajal kohustus rajatud tuulepark kahe aasta jooksul demonteerida. 

Enampakkumisele eelnevalt tegi Keskkonnaagentuur aladel Euroopa Liidu taasterahastu NextGenergation EU rahastuse toel eeluuringuid. Kaardistatud aladest pandi enampakkumisele alasid järgmistes omavalitsustes: Türi, Väike-Maarja, Vinni, Kose, Paide, Põhja-Sakala, Haljala, Kadrina, Järva, Põltsamaa, Viljandi, Lääne-Harju, Rapla, Valga, Tõrva, Alutaguse, Lüganuse, Viru-Nigula, Mulgi ja Lääne-Nigula. Lisaks pandi enampakkumisele ka lõppjärku jõudnud Lääneranna planeeringualasse jäävaid riigimaid, mis tuuleparkide rajamiseks sobivad. Oksjonid toimusid Riigimaa Oksjonikeskkonnas ja lõppesid sel nädalal.  

Tasumudel 

• Enampakkumise võitja kohustub maksma tasu. Tasumudelit rakendatakse lähtuvalt maakasutusest ja toodetud tulust. 
• Arendusperioodil on tasu arvutamise aluseks arendusalas oleva riigimaa pindala ning tasu suuruseks on (enampakkumisel pakkuja pakutud %) arendusala kinnistute maa maksustamishinnast aastas.  
• Ehitusperioodil on tasu arvutamise aluseks tegelikult kasutatava maa pindala, st maa, millele seatakse hoonestusõigus või mille osas toimub tuulepargi opereerimiseks vajalik maakasutuse muutus (teede, ülekandeliinide alune maa). Tasu suuruseks on 5% tootmismaa maksustamishinnast aastas. 
• Opereerimisperioodil  jätkub ehitusperioodi maakasutustasu (5% tootmismaa maksustamishinnast aastas), kuid lisandub tootmiskomponent. Tootmiskomponent on (enampakkumisel pakutud %) elektritootja loodavast müügitulust aastas.  
• Utiliseerimisperioodil arvestatakse alates tootmise lõpetamisest kuni hoonestusõiguse kustutamiseni tasu samamoodi nagu ehitusperioodil ehk 5% tootmismaa maksustamishinnast aastas. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta