Keskkonnaagentuur hakkab analüüsima teiste riikide kogemusi tuulikujäätmetega tegelemisel. Ehkki Eestis kehtivates seadustes on jäätmeks saanud tuulikute käitlemise raamistik paigas, kogutakse teadmisi, kuidas praktikas ringlussevõttu paremini korraldada.

Viimastel nädalatel on Eesti avalikkuses sagenenud arutelud tuuleenergia keskkonnamõjude üle. Jäätmeks muutunud tuulikuosade käitlemisel tuleb lähtuda kehtivast jäätmeseadusest ja -hierarhiast. Selle järgi peab tuuliku komponendid võimalusel ringlusse võtma või taaskasutusse suunama. Kuna Eestis ei ole suures mahus veel tuuleparke oma tööiga lõpetanud, pole  praktikas laialdast kogemust, kuidas tuuliku materjale võimalikult efektiivselt ringluses hoida või käidelda.

Seetõttu asub Keskkonnaagentuur Kliimaministeeriumi tellimusel ning Euroopa Liidu RePowerEU rahastuse toel koostama analüüsi, millega kaardistada tuulikute elutsükli lõppfaas ning anda ülevaade teiste riikide parimatest praktikatest ja kogemusest lõppkäitluse tagamisel. See aitab paremini mõista, kuidas tagada kindlustunne, et tuulikute käitlemine toimub nõuetekohaselt ka siis, kui arendaja on tegevuse lõpetanud või näiteks  vahetunud.

„Meie kõige vanem tuulepark on 22aastane ja töötab tänaseni, mistõttu on Eestis seni tekkinud jäätmetena vaid üksikuid tuulikute komponente. Selleks aga, et tulevikus töö lõpetanud tuulikute käitlemine toimuks nõuete kohaselt, peame juba täna ettevalmistusi tegema. Nii oleme paremini toeks ka omavalitsustele, et juba tuuleparke planeerides oleks suurem teadlikkus ka tuuliku elukaare lõpu osas,” ütles Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Kui Eestis kehtiv regulatsioon juba toetab tuulikujäätmete ringlussevõttu ja taaskasutust, siis vastavad tehnoloogiad ja võimalused arenevad kiiresti. Lihtsamaid materjale, millest koosneb tuuliku torn, saab juba täna hästi ringlusse võtta. Keerukamate materjalide, nagu labade, taaskasutamise võimalused on viimaste aastatega teinud suure arenguhüppe. Uuemate tuulikute puhul on võimalik vastava keemilise töötluse korral materjale pea täies ulatuses taaskasutada. Seetõttu ei alustata valdkonna käsitlemist nullist, vaid vaadatakse, mida saab veel teha, et tagada süsteemi usaldusväärsus ja järjepidevus.

Analüüsimiseks võetakse Euroopa riikide praktilised kogemused ning nende põhjal antakse soovitused, kuidas Eestisse sobivaid võimalusi üle võtta. Fookuses on eelkõige ringmajanduslikud lahendused ja nende rakendatavus Eestis olukorras, kus tuuleenergia osakaal kasvab kiiresti. Analüüs valmib augustis 2025.

Kliimaministeerium on varasemalt tuuleenergeetikaga seonduvalt  tellinud uuringu, et kaardistada teiste riikide regulatsioone ja kogemusi keskkonnamõjude hindamisel, et ühtlustada tuulikute keskkonnamõjude hindamiste läbiviimine Eestis. Juhend keskendub neljale olulisele mõjule – müra levik välisõhus, madalsageduslik heli, sh infraheli, vibratsioon ja varjutamine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta