Erinevates Eesti maakondades on valla eriplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised jõudmas etappi, mis võimaldaksid arendustega edasi liikuda, et tugevdada energiajulgeolekut. Kuigi avaldatud uuringutest nähtub, et toetus taastuvenergia arendamisele on üle-Eesti tegelikult väga suur, siis on kohalikes omavalitsuste otsustusprotsessides näha tõrkeid, mis võivad taas venitada arenduste adekvaatset arendamist.  

Põhjamaade taastuvenergia arendaja Vindr Baltic juht Marko Viiding sõnas, et nii kohalike omavalitsuste, sealsete elanike kui ka iga taastuvenergia arendaja huvi on, et planeerimismenetlus oleks läbipaistev, süsteemne ja baseeruks uuringutest ilmnevatele objektiivsetele andmetele.   

Täna toimub Põhja-Sakala vallas Unakvere tuulepargi ala piiride määratlemine, mille tarbeks on tehtud esmased uuringud. Neid on planeeritud tutvustada hiljemalt mais kohalikele.  Kahetsusväärne on, et oleme alles nii varajases planeeringu etapis ja omavalitsuse volikogu on ootamatult ilma konkreetse objektiivse põhjendusteta eriplaneeringu menetluse lõpetamise algatanud. See võib viia protsessi venimiseni ning lükkab kaugemale Eesti energiasüsteemi ja -julgeoleku tugevdamist ja elektrihinna odavamaks muutumist.  

„Möödunud nädalal Põhja-Sakala vallas kiirkorras üles seatud eelnõu üle hääletamisega võeti Põhja-Sakala volikogus seisukoht, et ei minda edasi  pooleli olevate eriplaneeringutega, mis võimaldaks kõikidel osapooltel aru saada tuulenergia võimalustest vallas. Selle asemel hoopis sooviti eriplaneeringute menetlusi lõpetada,“ selgitas Viiding.

Ta lisas, et kuna planeerimisseadusega on siiski ette nähtud avalikud arutelud, siis arendajana soovitakse kogukonda kaasata ja tuuleparkide rajamise võimalusi edasi analüüsida. Eriplaneeringu menetluse käigus tehtud uuringud kinnitavad Põhja-Sakala valla sobivust tuuleparkide arendamiseks ja annavad aluse edasi planeerimiseks.  

Tuulepargid võimaldavad tugevdada Põhja-Sakala vallas energia varustuskindlust, võimalust luua ettevõtetele otseliin tuuleparki, et tarbida elektrit võrgutasuta. See soosib töökohtade loomist,  mis aktiveerib regionaalmajanduslikku kasvu. Lisandub ka maksutulu vallale ja kohalikele tuulikutasu. 

Vastavalt keskkonnatasude seadusele saab kohalik omavalitsus eelarvesse iga-aastaselt kuni 1% tuulepargi müügitulust valla kohalike elanike tarvis. Sellest pool tuleb jagada tuulikutest kuni 3 kilomeetri kaugusel elavate inimeste vahel ning ülejäänud raha saab kohalik omavalitsus kasutada. Näiteks Unakvere tuulepargi puhul on see ca 100 eurot kuus igale majapidamisele kogu tuulepargi ca 35 aastase eluaja vältel 

Kiirkorras üles seatud eelnõu ajendiks oli tuuliku kaugus eluhoonest ja petitsioonide ning allkirjade alusel inimeste vastasseis tuuleparkidele.  

„Viisime koostöös uuringufirmaga Norstat möödunud poolaastal läbi avaliku arvamuse uuringu, millest ilmnes, et näitaks Viljandi maakonnas toetab valdav enamus tuuleenergia arendamist – vaid 6% vastanutest leidsid, et tuuleenergia arendamine pole oluline. Viljandi maakonna inimeste suurimaks mureks on olnud tuuleparkide mõju loodusele (52%) ja võimalik müratase piirkonnas (30%),“ tõi Viiding esile.  

Ta rõhutas, et  need murekohad on igati mõistetavad, kuid nende mõjurite hindamiseks viiaksegi läbi põhjalikud uuringud ja planeeringumenetlus, et saada teada, kas need mõjud esinevad või mitte. Sellest omakorda sõltub, kas tuuleparkide rajamine on kõiki asjaolusid arvestades võimalik.

„Planeeritavate tuuleparkide potentsiaalne mürafoon on uuringute baasil alla lubatud piiri ning kuna ükski tuulepark ei ole planeeritud elamute vahetusse lähedusse vaid vähemalt 1,1 kilomeetri kaugusele, siis see vähendab tajutavat helifooni veelgi,“ selgitas Viiding, kuidas on arendajad ja kohalik omavalitsus uurinud nii planeerimise tarvis kui ka kohalike elanike murede valguses võimalusi.  

Viiding sõnas, et lisaks ei ole Eestis hiljuti läbi viidud mürauuringutega tuvastatud tuuleparkidest lähtuvate helide osas kõrvalekaldeid kehtivatest normidest – nii nähtus Terviseameti kõige värskemast uuringust, mis viidi läbi Saarde tuulepargis.  

Kuna taastuvenergia tootmine on Eesti Vabariigi energiapoliitika eesmärk ning ka uue valitsuskoalitsiooni alusleppe tulevaks vundamendiks, siis eriplaneeringute koostamine selleks, et saaks rajada tuuleparke on muuhulgas ka riiklikuks huviks – tuuleenergial on Eesti energiapoliitikas kandev roll ning see aitab omakorda kaasa regionaalsele arengule.  

Viiding rõhutas, et kohalikke inimesi tuleb kaasata – dialoog annab võimaluse luua selgust, mõista vajadusi kohalike hüvede osas ja teha ratsionaalseid otsuseid, mis lähtuvad avalikust huvist. Selleks on tarvilik läbi viia avatud arutelusid, mis on planeerimisseaduse nõue, kuid kui kohalikud võimuvõitlused juba eos planeeringuid maha tõmbavad, lubamata piirkonna arenguvõimalusi analüüsida, kaotab sellest nii kohalik elanik, ettevõtlus kui ka riiklik energia varustuskindlus ja – julgeolek.

„See on vastutuse küsimus, kas kohalikul tasemel viiakse läbi argumenteeritud protsessid, kaasatakse kogukonda ja seejärel tehakse otsused või piiratakse igasugust arendust,  kus ollakse kõikide arendusprojektide vastu – olgu nendeks infrastruktuuri-, tööstuse- või ehitusprojektid. See viib regionaalse arengu paigalseisuni,“ rõhutas Viiding.  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta