Sügis on käes ja kindel märk sellest on maapiirkondadest laekunud kaebuste kasv sihitult jooksvate koerte ja kasside kohta. Looma hülgamine ja abitusse seisundisse jätmine on seadusega Eesti riigis keelatud, aga ometigi leidub piisavalt palju inimesi, kes suveks võetud lemmiklooma metsa või võõra talu väravasse jätavad. Loomapäästegrupp palub taolistest inimestest ja hüljatud loomadest kindlasti teada anda.

„Loomahülgamine on nii suur probleem, et seda mainitakse isegi Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel, aga vanad tavad on visad kaduma ja nii peab ühiskond nende südametute inimeste „suvelooma“ püüdmisega seotud kulud aastast aastasse kinni maksma“, ütles Loomapäästegrupi eestvedaja Heiki Valner. „Odav see pole ja valdadel oleks sellele rahale kindlasti mõitslikum rakendus“.

Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohalik omavalitsus oma territooriumil vastavalt määrusele “Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord”.

Selle määruse alusel on kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada hulkuvate loomade püüdmine. Kui loom ei ole kohe identifitseeritav ja omanikku ei ole võimalk tuvastada, tuleb ta paigutada varjupaika, kus loomad vaadatakse loomaarsti poolt üle.

Haiged loomad peavad saama ravi. Omaniku kindlakstegemiseks või uue omaniku leidmiseks peab kohalik omavalitsusüksus korraldama hulkuva looma kirjelduse võimalikult laialdase avalikustamise veebilehel, ringhäälingus, trükiajakirjanduses või muul viisil, mis tagab selle jõudmise võimalikult kiiresti igaüheni, kes teavet vajab. Kui aga ei ole võimalik hulkuva looma omanikku kindlaks teha ega loomale uut omanikku leida ning looma ei ole võimalik varjupaigas pidada kauem kui 14 päeva looma kirjelduse avalikustamisest, siis võib looma hukata.

Looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. Teatud juhtudel võib looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine kaasa tuua ka kriminaalkaristuse ning hülgajat saab karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Loomapäästegrupp ootab teateid loomahülgajate ja maha jäetud lemmikloomade kohta telefonil 53 230 230 või e-posti aadressil help@animalrescue.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta